Juhtkiri: Täna vaata ette Läti ja Leeduga

Reedel Äripäeva "kuumal toolil" istunud Danske Banki vanemanalüütiku Lars Christenseni sõnul tuleneb suurim risk Eesti majandusele kriisist Lätis.

Läti on saanud rahvusvahelistelt doonoritelt 7,5 miljardi euro suuruse abilaenu, mille tingimust - tuleva aasta eelarves vähendatakse defitsiiti 500 miljoni lati võrra - ei suuda Läti täita. Rootsi rahandusminister Anders Borg on hoiatanud Rootsi panku Läti võimaliku majandusliku kollapsi eest. Rootsi võib loobuda Läti abistamisest. Skeptiliseks on muutunud nii IMF (missioon Lätis lõpeb täna) kui ka Euroopa Komisjon, kelle esinduse juht Lätis Elena Flores on andnud mõista, et Läti võib järgmisest EK laenumaksest ilma jääda.

Samas - kui kõik tõmbuvad Lätist eemale, on musta stsenaariumi käivitumine vägagi tõenäoline - riik muutub maksejõuetuks, ja lati devalveerimine on vältimatu.

Kui Lätis toimuv on olnud meile pidevalt nähtav, siis Leedu on siiani osanud oma hädad enda teada hoida, ent need on nüüd sedavõrd suureks paisunud, et enam varjata pole võimalik. Leedu teise kvartali SKP kukkumine oli järsem ELis - 20,2 protsenti. Analüütikute hinnangul on riigil raske jääda miinus 10 protsendile järgmise aasta eelarvega ka siis, kui tehakse tugevaid kärpeid.

Eestis paistab kriisi põhi käes olevat ja levivad optimistlikumad sõnumid. Läti ja Leedu vajuvad edasi ning põhja pole veel näha. Paradoksaalne on aga see, et Eestis võivad kriisi süvendada ja pikendada nii liiga tihedad majanduskütked nende kahe majandusega kui ka see, kui partnerid-kreeditorid Euroopast (sh Eesti) distantseeruvad neist. Tulemus sõltub õigupoolest sellest, kui veenvalt on Eesti riik rahvusvahelises suhtluses teinud selgitustööd, et Eesti, Läti ja Leedu on kolm erinevat riiki.

Juhtkiri: Täna vaata ette Läti ja Leeduga

Autor: 1706-aripaev