Tõusev puidu hind paneb muretsema
ASi Repo Vabrikud teatel on valitsuse eelmisel nädalal riigikogule esitatud elektrituruseaduse eelnõu puidu hinda mõne kuuga kuni 40 protsenti kergitanud. Seadusemuudatusega saaks Eesti Energia kõrgema elektri hinna kaudu taastuvenergia toetust.
"Küttepuidu hind, mis selle aasta kahe kvartaliga oli langenud mõistliku tasemeni, on kahe valitseva turuosalise RMK ja Eesti Energia kokkuleppe tulemusena saavutamas 2008. aasta tipu taset. Murelikuks teeb asjaolu, et naaberriikides meie konkurentidel sellist toorme hinna tõusu ei ole," ütles Repo Vabrikute juhataja Tiit Kolk.
"Ühe suurema elektritarbijana tunneme muret elektri hinna komponentide pideva ja ülemäärase tõusu pärast. Muidugi pooldame taastuvenergia arengut, aga strateegiat tuleb realiseerida mõistlike lahendustega, milleks ei ole puiduhakke baasil 36protsendise kasuteguriga elektri suurtootmine puiduvaeses regioonis," ütles ASi Estonian Cell juhatuse liige Riia Ratnik.
Tema sõnul on Eesti strateegiline eesmärk toota 5,1 protsenti elektrist taastuva energia baasil aastaks 2010, tegelikult ületame juba sel aastal 6,5 protsendi piiri. "Toetusskeemist tulenevalt peab selle kinni maksma Eesti elektritarbija, niisiis ulatub meie probleem igasse kodusse," lisas ta.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikme Rein Aidma sõnul on turu ühe elemendi ehk elektrijaamadele suure koguse puidu müümise - mis on iseenesest õige - kõrval muud asjad jäänud arvesse võtmata.
Aidma sõnul kasvab haavapuu väärtus Estonian Celli tselluloositootmises seitse-kaheksa korda, samas elektrijaamas puit lihtsalt vaid põleb. "Vähe sellest, ka talupojaloogika kohaselt on arusaadav, et kui puidu primitiivselt ära põletame - sealhulgas töötlemiseks sobiva puidu, mitte ainult kännud, oksad ja võsa -, siis on selles skeemis midagi viltu, ning tuleb asja normaliseerima hakata," rääkis Aidma.
Elektrijaamade tulek puidu tarbimise turule oleks täiendav stiimul, et raiemahtu kasvatada, ja lisanduks koht, kuhu müüa. Paraku on selgunud, et riigikogus kevadel vastu võetud mehhanism töötab poolikult. "Kui aga osa turust on saanud 400 000 tihumeetri ulatuses riiklikult täiendava tellimuse, siis ei lisandu puidu pakkumist, vaid tõuseb hind, ning raiemaht on sama," märkis Aidma.