Importvedusid naaberriikidest üha vähem

Valio Eesti ASi ekspordidirektori Elar Olliku sõnul importvedude oluline vähenemine nende jaoks probleem pole.

Ligi 40% ettevõtte toodangust eksporditakse välisriikidesse, sissevedusid vajatakse suhteliselt harva. "Tagasiveo koorma organiseerimine jääb ikkagi vedaja enda mureks - kas ta midagi leiab, kust ta leiab ja millal ta leiab. Meie maksame selle eest, et meie koorem õigeks ajaks õigesse kohta jõuaks ja rohkem see meid ei puuduta," selgitas ta.

"Loomulikult on suundasid, kus tagasikoormat alati pole võtta, aga oleme oma partneritega sõlminud kokkulepped, kus maksame ainult ühe otsa eest," lisas ka AS Coca-Cola Hellenic Baltimaade distributsioonijuht Janek Popell.

"Vahest on küll üritatud ka tarnegraafikutes läbi rääkida vastavalt sellele, kuidas neil (veoteenust pakkuvad firmadel - toim) oleks mugavam tagasikoormaid saada. Tuleme võimalusel neile ikka vastu," sõnas Ollik. Laadimisi on nädalas palju, keskmiselt 7-12 ja küsimus on enamasti Olliku sõnul 2-3 päevas, mida nad saavad edasi-tagasi nihutada. Paindlikumad ollakse Euroopasse saadetavate masinate osas, Venemaa osas mitte.

Ühisveod teiste ettevõtetega ei tasu ära

Kuigi Balti riikides on vedude osas tehtud koostööd teiste Eesti toidufirmadega, siis väljaspool Lätit-Leedut plaani saadetisi ühes teiste ettevõtetega kulude kokkuhoiu mõttes tegema hakata pole Olliku sõnul kavas - suurt rahalist võitu see ei annaks. "Meil on praegu autod igas suunas maksimaalselt täis, osakoormaid me reeglina ei kasuta," toonitas ta.

Hindade osas on pea kõik teenusepakkujad Popelli sõnul paindlikumad. "Me sõlmime oma partneritega konkursi korras aastased lepingud, kus hinnad on korrigeeritud suundadepõhiselt," mainis ta. Olliku sõnul on läinud sõidud kõikidel suundadel ligi 10% odavamaks - nii Soome, Rootsi, Läti kui ka Itaaliasse.

Kõige vähem on langenud vedude hinnad Venemaale