• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas saime, mida tahtsime?

    Eesti on vaid siis elujõuline, kui inimesele, majandusele, keskkonnale ja kultuurile pööratakse võrdselt tähelepanu. Praegu on põhiküsimus selles, kas ja mida peaksime oma mõtlemises ja toimimises muutma nõnda, et meie tegevus mahuks n-ö keskkonnaruumi sisse, et me ei kulutaks ülemäära loodusressursse, saastaks keskkonda. Soovitu ei sünni iseenesest, selleks tuleb eesmärkides kokku leppida, selle nimel panustada ja ka tehtut mõõta - kas saime, mis tahtsime.
    Statistikaameti kogumik "Eesti säästva arengu näitajad 2009" ja viimase võimaliku aasta andmetega elujõulisuse näidikulaud on abivahendid, mis aitavad mõõta, kas Eesti on liikunud lähemale riiklikus strateegias Säästev Eesti 21 püstitatud eesmärkidele. Lühidalt võib saadud andmete ja näitajate alusel öelda, et viimase kümnendi jooksul realiseerus "Säästev Eesti 21" toodud jätku- ehk tavalise äri stsenaarium, mis avaldus olemasoleva olukorra jätkumises ilma lisaponnistusteta. Majanduse kasvuajal tõusid majandusnäitajad, kuid inimesele, keskkonnale ja kultuurile pöörati vähem tähelepanu. Näiteks SKP elaniku kohta ostujõu alusel kasvas, riigi koguvõlg oli Euroopa väikseim, töötus oli väike. Ent kasvas põhi- või sellest madalama haridusega noorte hulk (praegu 14% 18-24aastastest), alaealiste kurjategijate arv kasvas 2,5 korda, suurenes suhteline vaesus.
    See vähendab edaspidi haritud ja konkurentsivõimeliste töötajate hulka, mis omakorda vähendab majanduse konkurentsivõimet, sh kõrgtehnoloogia ja innovatsiooni edenemist.
    SKP ühiku tootmiseks kulutati Eestis 3,5 korda rohkem energiat kui Euroopas keskmiselt, mis omakorda johtub meie madala kütteväärtusega põlevkivi põletamisest. Selle tagajärjel suurenes kasvuhoonegaaside kogus atmosfääris, suurenes põlevkivi kaevandmisega seotud jäätmete, sh ohtlike jäätmete hulk, mis ületab elaniku kohta Euroopa keskmise mitmekordselt.
    Nüüd saab interaktiivselt kaardil ja riikide järjestuses viimase võimaliku aasta andmeid vaadata, samuti võrrelda Eesti maakondi ja omavalitsusi.
    Ehk on kogumikust ja näidikulauast kasu poliitikaanalüütikuil, otsustajail ja otsuste elluviijail. Ikka selleks, et analüüsida olukorda ja leida suundumuste põhjused. Neid teades saab pakkuda lahendusi ja teha valikuid, mis tagavad võrdse tähelepanu Eesti kultuuriruumi elujõu, inimeste heaolu kasvu, sotsiaalse sidususe ja ökoloogilise tasakaalu suurendamiseks, viies Eestit jätkusuutlikuma tuleviku suunas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Aasia aktsiaturud on langemas
Aasia aktsiaturud on täna langenud, sest bitcoini hinnarekordi ja USA aktsiaturgude tõusuga seotud optimism leevenes ja seda hakkasid asendama värsked mured Hiina kinnisvarasektori pärast, vahendab Reuters.
Aasia aktsiaturud on täna langenud, sest bitcoini hinnarekordi ja USA aktsiaturgude tõusuga seotud optimism leevenes ja seda hakkasid asendama värsked mured Hiina kinnisvarasektori pärast, vahendab Reuters.
Chemi-Pharm alustab peagi uue tehase ehitusega
Chemi-Pharm sai ehitusloa ravimitehase rajamiseks Saku valda ning plaanib ehitusega alustada veel sel aastal.
Chemi-Pharm sai ehitusloa ravimitehase rajamiseks Saku valda ning plaanib ehitusega alustada veel sel aastal.
Tootjahinnad kasvasid septembris üle 19% Ekspordihinnad kasvasid samas taktis
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta septembris võrreldes augustiga 2,8% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 19,2%.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta septembris võrreldes augustiga 2,8% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 19,2%.