Daiwa vari

Eile arutati Tallinna halduskohtus Taali kaebust finantsinspektsiooni eelmise aasta 24. novembri kirjade õigusvastaseks tunnistamiseks. Taali ise eelistungil ei viibinud ning ka tema advokaat Toomas Vaher ei soostunud käimasolevat protsessi kommenteerima. Uus istung toimub 21. detsembril.

Probleem algas EfTENi fondivalitseja loataotlusest

Finantsinspektsiooni selgitusel sai asi alguse EfTENi fondivalitseja tegevusloa taotlusest. Arutelu käigus jõuti järeldusele, et tollal EfTENi nõukogusse kuulunud Olari Taali laitmatu ärialase reputatsiooni küsimus nõuab täiendavat aega ning võib pikendada EfTENi loataotluse menetlust.

"Selles olid nii EfTEN kui ka finantsinspektsioon ühel meelel," vahendas inspektsioon juhatuse liikme Andres Kurgpõllu sõnu. "Arvestades Daiwa kaasuses varem läbi viidud menetlusi, nõudis Olari Taali laitmatu ärialase reputatsiooni hindamine paratamatult täiendavat aega."

Taal lahkus nõukogust 3. detsembri 2008, EfTEN sai fondivalitseja tegevusloa 15. jaanuaril 2009. Finantsinspektsiooni kinnitusel saatsid nad loataotluse protsessis kirja "meile teadaolevate asjaoludega" nii EfTENile kui ka Olari Taalile. "Kokkulepe oli, et EfTENi advokaadid esitavad meie kirjale oma selgitused. Neid selgitusi ootame siiani - saime vaid kohtukutse," märkis inpektsioon.

Olari Taal ütles eile telefonitsi, et ta ei soovi seda teemat kommenteerida, vähemalt mitte enne, kui see esimese astme kohtust läbi jõuab. "Tegemist on sügavalt isikliku, kuid põhimõttelise vaidlusega," lausus Taal.

Arakas: see on FI ja Taali vaheline asi

"Oleme FI alla kuuluv subjekt ja ei saa seda teemat erinevatel põhjustel kommenteerida. See vaidlus on FI ja Olari Taali vaheline vaidlus, mitte EfTENi Ja FI vaheline," lausus EfTENi tegevjuht Viljar Arakas eile. Küsimusele, kas ettevõtjad peaksid põhjalikumalt ette mõtlema, mida ja kuidas tehakse, vastas Arakas, et selle peale tuleb mõelda alati.

Ärimees Marcel Vichmann, kes tollase Hoiupanga peajuristina teenis nn Daiwa afääri pealt 140 miljonit krooni, ütles, et tema teada on see vaidlus Olari Taali ja finantsinspektsiooni juhatuse liikme Andres Kurgpõllu vahel, "kusjuures Kurgpõld on endale finantsinspektsiooni sildi külge pannud."

"Eks see ole ju kummaline, et paljude lugupeetute poolt silmapaistvalt korralikuks ja ausaks peetav inimene saab olla edukalt siseminister, parlamendi saadik, kapo-komisjoni esimees, aga FI ühe ametniku suva kohaselt ei tohi ta olla rahapaigutamise teenust osutava äriettevõtte nõukogus," nentis Vichmann.

Vichmann soovitab FI-l tegeleda hoopis Gildiga

Vichmann lisas, et eriti imelik on see finantsinspektsiooni jätkuva suutmatuse taustal toime tulla rahapesu, investeerimispettuse, maksejõuetuse tekitamise ja lihtlabase varguse juhtudega nende järelevalve all oleva äriühinguga Gild seoses.

"Finantsinspektsioon võiks pseudoprobleemide tekitamise asemel suunata oma töötajate armaada ikka tegelike probleemide lahendamisele," lausus Vichmann.

Kommentaar: Jüri Mõis, ettevõtja, Hansapanga juht ajal, kui Hoiupangaga liituti

Kriminaalseadustikus on selline asi nagu karistuse kustumine, ma ei tea, kas finantsinspektsioonil on ka sellised töömeetodid või tähtajad. Ma olen nõus, et Daiwa afääri toime pannud isikud ei peaks finantsinspektsiooni järelevalve all olevates asutustes figureerima. See tundub olevat omamoodi pretsedent.

Minule tundub, et kümme aastat oleks selleks päris loogiline aeg. Ettevõtluses on teisigi nüansse, näiteks kui kauaks sulle mingi tembu pärast ärikeeld pannakse. Kõige parem oleks ikka neid plekke mitte endale peale lasta.

Finantsinspektsioon Olari Taalile liiga ei tee, seda ma ei arva. Pigem ma arvan, et inspektsioon on tähelepanelik, sest tema juhtimisel said Hoiupanga kliendid omal ajal petta. Inspektsioon peab hoiatama ju, et kui üks kord on juba aktsionäre sisuliselt petetud, siis seda võib veel juhtuda.

Mul endal oli näiteks mõnda aega tagasi probleem USA viisaga. Keegi ei süüdistanud, aga mind pandi USA sissesõidunimekirja musta listi ja 10 aastat, kui ma käisin Ameerikas, mul oli iga kord vähemalt kolme tunnine seiklus USA piiril.

Proovisin suursaadiku kaudu lasta end nimekirjast välja võtta, aga saadik teatas, et sellest nimekirjast lihtsalt ei võeta välja. See kestis kümme aastat ja on nüüd möödas.

Mis on mis: Daiwa afäär, Taalile süüdistust ei esitatud

1997 Aasta lõpus emiteerib Hoiupank 700 miljonit krooni eest uusi aktsiaid.

Panga kuus tippjuhti ostavad ligi pooled emiteeritavatest aktsiatest välja 345 miljoni krooni eest Hoiupanga Töötajate ASi (HTAS) nime all. Seltskonda kuuluvad Olari Taal, Heino Viik, Priit Haller, Aare Kilp, Juta Maar ning Marcel Vichmann.Summa kokkusaamiseks panevad pankurid esiteks kokku oma raha (väidetavalt kuulus suurem osa kogutud 127 miljonist kroonist Hoiupanga toonasele juhile Olari Taalile), lisaks laenavad Jaapani Daiwa pangalt 218 miljonit krooni.Laenu tagatiseks pandivad nad needsamad välja ostetavad Hoiupanga aktsiad, kusjuures annavad ka Daiwale veksli, et kui raha laenaja ei suuda võlga õigeaegselt tasuda, maksab selle kinni Hoiupank.1998

Laenu tagasimakse tähtajaks suvel on Hansapank ja Hoiupank otsustanud ühineda ning bilansside auditeerimisega tuleb ka kahtlane laen välja.Hoiupanga nõukogu usaldab kogu asjaajamise panga peajuristile Marcel Vichmannile. Ülejäänud pankurid astuvad mängust välja, kinkides HTASi osalused Vichmannile.Juristi offshore-firma Coalgate Ltd saab volitused aktsiad Daiwalt välja osta. Selleks laenab pank võlakirja alusel firmale 225 miljonit krooni.Vichmann maksab laenu, kuid aktsiad kantakse uuesti Vichmannile kuuluvale HTAS-le, sest just HTAS oli need kunagi Daiwale ka pantinud.Vichmann jätab aktsiad endale, sest ainus, kes juriidiliselt vastutab, on maksuvabas riigis registreeritud Coalgate Ltd, kes oli Hoiupangale andnud sisuliselt katteta võlakirja.2000

Juunis jätab prokuratuur kuriteo koosseisu puudumise tõttu kinnitamata Daiwa protsessiga seotud süüdistused Hoiupanga endistele juhtidele Olari Taalile, Heino Viigile ja Üllar Jaaksoole.Novembris pääsevad süüdistusest ka Juta Maar ja Aare Kilp.Detsembris saabub viimane kohtuotsus - Vichmann peab 200 miljoni krooni väärtuses aktsiatelt maksma Hansapangale 56 miljonit krooni. Järele jääb üle 140 miljoni krooni.

Dilemma: Ministriks sobib, fondijuhiks mitte

Olari Taali ametikohad pärast Daiwa afääri ja Hoiupanga juhi kohalt lahkumist panga ühinemisel Hansapangaga

Siseminister 1998-1999ASi Ösel juht 1999-2001riigikogu liige 2003-2007Res Publica üks asutajaidEestimaa Looduse Fondi nõukogu liigeEesti Rahvuskultuuri Fondi investeerimisklubi liigeEesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liigeKaitseliidu vanematekogu liige