Pärast SASi taandumist EAst otsib riik uue partneri

„Küll aga on SASil plaan võõrandada oma osalus Estonian Airis ja SAS on teinud pakkumise Eesti riigile see omandada. Me oleme valmis kaaluma. Hinnast sõltub ju väga palju. On ütlematagi selge, et üks lennundusettevõte ei saa Eesti Vabariigi valitsust külmaks jätta,“ rääkis Ansip.

Ansip kirjeldas tehingu eeldatavast sisust rääkides, et riik omandab osaluse ja maksab kinni ka seni antud laenud. See on see, mille üle peaksid hakkama läbirääkimised käima. „Ega hästi ei kujuta ette, et suurimaks kreeditoriks jääb SAS ja osalus läheb 100%selt üle Eesti Vabariigile,“ märkis ta. 

Kui palju raha on aga riik valmis Estonian Airi alla panema, arvestades nii SASi osaluse omandamist kui ka täiendavaid investeeringuid ettevõtte majandusliku seisu parandamiseks?

Ansip sõnul peab ennekõike selgeks saama Estonian Airi majandusseis. „Enne kui hinnangut ei ole, enne kui me ei tea, milles kaup seisneb, enne ei saa ka öelda, mis on maksimaalne summa, mida on riik valmis Estonian Airi alla panema,“ vastas ta.

Küsimust, kas riigil on või ei ole raha, ei ole Ansipi ütlusel mõtet püstitada, kuna tegemist on finantseerimistehinguga, st et see ei mõjuta riigieelarve tasakaalu ja eurotsooniga liitumise kontekstis sel küsimusel samuti kaalu ei ole, kuid teisalt on probleem tõsine ning lahendust vajav.

„Kindlasti ei saa valitsus distantseeruda selle probleemi võimalikest lahenduste leidmistest. Täiesti loomulik on, kui meiega kontakti soovitakse, et me ka läbirääkimistesse asume. Milliseks läbirääkimised kujunevad, mis on see lõpptulemus, on täna raske ette ennustada,“ toonitas Ansip.

Ansip tõi näiteks, et SAS on Spanairi võõrandanud väga odavalt – 1 euro eest, aga ostjale on jäänud kõik Spanairi kohustused kanda. Missuguseks kujuneb hind Eesti riigi jaoks Estonian Airis osaluse suurendamise eest, on praegu raske öelda, kordas peaminister.