Erakonnad jäid ajale jalgu

Äripäeva tänane kaanelugu räägib üsna võika loo tänapäeva Eesti eliidi reaalsest elust - meie suuremad erakonnad ei suutnud langeva majanduskeskkonnaga kohaneda ning on nüüd, pärast uute suurte kohustuste võtmist kõrvuni võlgades. Ja ainus hea asi on kõrvuni mädasoos olemise juures see, et ei saa nina norgu lasta - saab mudaseks.

Erakondade kuhjuvad võlad võivad esmapilgul näida tühise probleemina. Kuid vaid esmapilgul. Äripäeva meelest on tegemist tõsise probleemiga.

Esiteks nn käte väänamised - ikka on nii, et kellel on raha, see tellib ka muusika. Ning kel võlad, eks see siis tantsib. Samas - ega reklaamiettevõtjad ei julge erakondade käsi veel väänama hakata, sest kardavad, et järgmiste valimiste ajal enam neilt teenust ei tellita. Kuid mingil ajal katkeb nendegi mõõt. Pikalt kogunenud vimm on aga valusam.

Teiseks. Kui ikka partei juhtkond koosneb reaalsest elust võõrdunud, mingis teiste loodus- ja majandusseadustega reaalsuses elavaist yuppie'dest…, vabandage väljenduse eest, aga tõsieluliste oskuste ja -mõtlemisvõime poolest lollidest, siis kuidas nad meid, reaalseid inimesi riigi- ja volikogudes esindada saavad?

Kas teie oleksite tahtnud üles kasvada sellises peres, kus isa müüb jupphaaval, teinekord imeodavalt vanaisalt saadud varandust, vabal ajal käib agaralt ning enamasti heatujuliselt hipodroomil-kasiinodes, pereema võtab aga usinasti tarbimis- ja SMS-laene ning maksab poes krediitkaardiga. Pea igal poelgi on tänapäeval ju oma krediitkaart olemas. Maja, autod, suvila, puhkusereisid, kaubamärgitooted - kõik on soetatud loomulikult laenu ja liisinguga, bensiinigi võetakse krediiti tulevase kuu arvel, nagu ikka, eks. Ning kui ümberringi kõik juba manavad tõusvat tormi, ei lase sinu vanemad nina norgu. Kuid nad ei asu ka ettevalmistusi ja ümberkorraldusi tegema. Ühesõnaga - ajal, mil suurem osa maailma elanikkonnast on väikesed korrektuurid oma väljaminekutes juba mõõna saabudes ära teinud, siis Maarjamaa tublid parteilased võtsid veel mullu suvel üüratuid kohustusi juurde.

Või kuidas selgitada tõsiasja, et Äripäevagi poolt mitmel korral valimissoovituse saanud IRL on suutnud koostada 8,1 miljoni kroonise kampaaniaeelarve ning 6 miljonit võlgu jääda? Eriti veel teades, et 2011. kevadel on taas valimised? Või kuidas Keskerakond on planeerinud 12miljonilise kampaania ning on sellest veel 9 miljonit võlgu. Lisaks maksab Keskerakond praegu tagasi ka 2007. aasta riigikogu valimisteks võetud 25 miljoni kroonist laenu. Peaministri partei pani kulude planeerimisel mööda kõige vähem, 12,6miljonilisest deklareeritud kampaaniamaksumusest ollakse võlgu veel 5 miljonit krooni.

Kahjuks ei oska ka Äripäev välja pakkuda lahendust, kuidas poliitikale kaotatud inimesed reaalsesse ellu tagasi tuua.

Autor: ÄP