Võsatoetus nörritab talunikke

Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talviku kinnitusel on ministeerium saanud põllumajandusorganisatsioonidelt kümmekond arvamuskirja, milles suhtutakse eranditult negatiivselt energiavõsa toetuse lisamisse ühtsesse pindalatoetusesse.

Nii näiteks on Eesti põllumeeste keskliit seisukohal, et energiavõsa ei tohiks kasvatada heas põllumajanduslikus korras oleval maal, kus on toimivad kuivendus- ja niisutussüsteemid. Keskliidu arvates on Eestis piisavalt vaba maad ehk põllumajanduslikust kasutusest välja olevat maad, millel energiavõsa kasvatada.

Keskliit leiab, et energiavõsa kasvatamist ei peaks toetama põllumajanduslikule tootmisele orienteeritud ressurssidest. „Biomassi saamine võsast on suhteliselt vähe kulusid nõudev tegevus ja energiaturu atraktiivsuse kasvuga võib võsastumine plahvatuslikult kasvada,“ hoiatas põllumeeste keskliit. „Lisaks riivab praktiliselt olematute kuludega tegevuse toetamine sügavalt põllumeeste õiglustunnet. Praegu toimiv süsteem, mille järgi toetuste kontekstis koheldakse põllumajandussaaduste tootmist sarnaselt heintaimede hooldusniitmisega, on äärmiselt arusaamatu ning ebaõiglane. Nüüd on sellele lisandumas ka energiavõsa toetamine.“

Mai Talviku sõnul ei usu nad energiavõsa plahvatuslikku kasvatamisse. „Kui meil oli selleks spetsiaalne lisatoetus, siis tormi ei joostud, ja ka Euroopas tehtud analüüsid näitavad, et energiavõsa kasvatamine pole kasumlik,“ ütles Talvik ning lisas, et põllumajandusministeerium otsustab ilmselt jaanuari lõpus, millised on need puuliigid, mida tohib maatükil kasvatada, et ühtse pindalatoetuse saamise õigus edasi kestaks.