Tallinna linnakassasse laekus aasta kahe esimese kuuga 899 miljonit krooni, samas kui väljamakseid tehti veidi üle miljardi krooni.
Tulusid laekus jaanuari-veebruariga 12,6% aastaks kavandatud rahakäibe plaanist. Maksutulu laekus 569 miljonit krooni, mis on 14,6% aastaks kavandatust, sh üksikisiku tulumaksu 541 miljonit ehk 16,6% aastaplaanist, teatas Raepress.
Linna asutuste majandustegevusest on laekunud 152 miljonit krooni, millest suurema osa moodustavad ühistranspordi piletitulu summas 50 miljonit ning tulud haridusalasest tegevusest summas 37 miljonit.
Toetusi riigilt ja välisrahastajatelt on laekunud kokku 165 miljonit krooni, mis moodustab 11,7% aastaks kavandatud rahakäibe plaanist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Linna investeerimistegevusest on aasta kahe esimese kuuga laekunud 4,2 miljonit krooni, sh põhivara müügist 4,1 miljonit. Suuremad laekumised põhivara müügist on planeeritud aprillikuusse ning laekumised dividendidest toimuvad juunis.
Väljamakseid tehti aasta kahe esimesel kuul kokku veidi üle miljardi krooni, mis moodustab 15,4% aastaks kavandatust. Väljamakseid haldustegevuseks on tehtud kokku 995 miljonit krooni, mis on 16,6% aastaks planeeritust, sh . tööjõukuludeks ja maksude tasumiseks 389 miljonit, sotsiaaltoetusteks 41,2 miljonit ning majandamiskuludeks 563 miljonit.
Investeerimistegevuse väljamakseid tehti kokku summas 36 miljonit krooni, s.o 7,2% aastaks kavandatud rahakäibest.
Tulenevalt aasta alguskuude laekumiste ja väljamaksete tavapärasest eripärast ületasid ka käesoleva aasta esimesel kahel kuul väljamaksed laekumisi. Aasta alguse väiksemad laekumised on tingitud maksude tasumise tähtpäevade erisustest, dividendide maksmise otsuste tähtpäevadest, vara müügi protsessist, asutuste omatulude hooajalisusest jpm.
Aasta alguse väljamaksetele avaldasid mõju eelmisest eelarveaastast ülekantud kulutuste katteks tehtud väljamaksed, samuti käesoleva aasta külm ja lumerohke talv, mis tõi endaga kaasa varasemast suuremad kulutused nii küttele, teedepuhastusele kui lumekoristusele.
Tulenevalt eeltoodust on linn aasta kahel esimesel kuul võtnud kasutusele arvelduskrediiti mahus kuni 130 miljonit krooni, veebruari lõpu seisuga oli arvelduskrediit kasutuses summas 50,5 miljonit. Märtsikuu prognoosi kohaselt on linna laekumised suuremad kui märtsis tehtavad väljamaksed ning märtsi lõpu seisuga linnal arvelduskrediiti kasutuses ei ole.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!