ARVAMUS: Ka võlanõudjad vajavad reegleid

Samas ei tasu unustada, et eluasemete sundmüüke on siiani toimunud vast sadakond ja kodulaenu maksetega on erinevatel andmetel hädas 5000 – 6000 peret. Need pered suhtlevad pankadega, mis on mõne inkassoettevõttega võrrelduna kindlasti väga eeskujuliku käitumisega ning huvitatud oma mainest ja tegevuse jätkusuutlikkusest.

Kes aga oleks huvitatud inkassofirmade tegevuse reguleerimisest? Kui meil on ligi 100 000 töötut, võib arvata, et vähemalt pooled neist ehk 50 000 võivad olla hädas väiksemate võlgadega ning kas juba on või on varsti mõne inkassofirma huviorbiidis. Ehk siis kümme korda rohkem on oletuslikult neid inimesi, keda piiravad mitte pangad, vaid nii korrektsete kui ka küsitavate töömeetoditega inkassoettevõtted.

Absoluutne enamik inkassofirmade klientidest maksavad lõpuks ilma lisaküsimusi esitamata ära nii põhi- kui ka mitmesugused kõrvalnõuded, nii aegunud kui kehtivad võlad. Kuna reeglina on võlgnikul ikkagi oma võla pärast piinlik, ongi ta nõus mistahes maksegraafikuga ja maksab võimalusel ära ka ebamõistliku suurusega intressid, viivised, leppetrahvid ja sissenõudekulud. Kuna ta on ise lepingut rikkunud, siis ta ei küsi, kas kõikmõeldavate trahvide ja nõudekulude küsimine temalt on üldse seaduslik.

Tegelikult on kohtul võimalus viiviseid ja leppetrahve võlgniku taotlusel vähendada, aga rõhuv enamik võlgnikest kunagi oma õigusi ei tea ega ei kasuta.

Erinevalt enamikust Euroopa Liidu riikidest puudub meil inkassoteenuse osutamise õiguslik raamistik. Riik, mis  peab vajalikuks muretseda kodulaenu võlgnike tuleviku pärast, ei muretse väiksema suurusega võlgade omanike pärast.

Aga ka väiksed võlad annavad lõpuks kokku suure ja kodulaenu tasumiseks võib mõnigi lootuse kaotanud inimene võtta suhteliselt väiksemas summas kiirlaenu. Võlanõustajad väidavad, et eluasemelaenu maksmisega hätta jäänutel pole see tavaliselt ainus kohustus. Enamasti on neil veel kas mõni muu laen või krediitkaardivõlg kaelas. Seetõttu on täpselt sama oluline ka reguleerida, kes üldse võib Eestis võib sissenõudmisega tegeleda ja millised on selle isiku vastutus ning kohustused.

Kuna aga kuskil pole öeldud, millised reeglid nõudetegevusele kehtivad ja milline peab olema sellise tegevuse sisu, tegeleb iga firma sellega oma fantaasia kohaselt. Pangad on huvitatud oma mainest ja kindlasti ei kasuta selliseid läbirääkimise taktikaid nagu aastaks või paariks loodud inkassofirmad.