Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kõigilt ei saa võrdselt võtta

    Üha enam on kuulda ja lugeda arvamust (nt Äripäev 15.09 Amet: rohelise energia tootjad ei vaja riigi abi), justkui oleks taastuvenergia toetused Eestis liiga suured, tuulest elektritootjad teenivat toetuste abiga liiga palju kasumit, Euroopas vähendatakse ju ka toetusi ja järelikult tuleb toetusi vähendada ka Eestis.
    Mina pooldan seisukohta, et taastuvenergia toetusi ei tohi käsitleda ühe tervikuna, vaid need toetused tuleb diferentseerida allika (tuule-, päikese-, bio-, hüdro-, geotermaalenergia, jne) suuruse (suured, keskmised ja väikesed) ja asukoha järgi (näiteks tuulepargid maal ja merel, biogaasijaamad linna lähedal ja ääremaadel).
    Toetuste eesmärk ei ole ju midagi muud, kui suunata erasektorit võtma kasutusele uusi tehnoloogiaid. Üleeuroopalise kliimakokkuleppe sisu on vähendada ELis CO2 heidet 20% võrra, tõsta taastuvenergia osakaalu energiatarbimisest 20 protsendini ja saavutada 20% energia kokkuhoid aastaks 2020. Kui soovime suurendada taastuvenergia osakaalu energiatarbimisest 20 protsendini, siis seda suunamuutust on võimalik saavutada mitmete hoobadega, millest üks mõjusamaid on toetused rohelise energia tootmiseks.
    Võib-olla tõesti ülisuured saepuru koostootmisjaamad ongi tasuvad ilma toetusteta, seda ma ei tea. Tean aga, et biogaasijaamad, isegi praeguse taastuvelektri fikseeritud kokkuostuhinnaga, ei ole tasuvad. Näiteks biogaasi tootmise juurutamiseks on asjatundjad välja arvutanud, et toetus peaks olema praegusest krooni võrra suurem (1,84 kr/kWh). Eesti teoreetilisest biogaasi kogusest on võimalik toota u 10% primaarelektrienergiast.
    Ja võib-olla megasuured maismaatuulikud vajavadki ainult pool kuni kolmandik praegusest toetusest, aga kas sama toetusega tuleb toime avamere tuulepark?
    Biogaasi kasutamine on Eesti arenguvõimalus - see lahendab tööhõive probleeme maapiirkondades ja ka asulates, edendab taastuvenergia tootmist kohalikust toormest, mis omakorda mõjutab ka keskkonda, jäätmekäitlust, tasakaalustatud regionaalset arengut ja elavdab kohalikku majandust ning innovatsioonitegevust. Biogaasi valdkonna areng on mitmetahuline, omades mõjusid energeetikas, keskkonnakaitses, jäätmekäitluses, põllumajanduses, regionaalses arengus, teadus- ja arendustegevuses.
    Eestis võiks vabalt praeguse kümnekonna biogaasijaama asemel olla 100-200 biogaasijaama, kui võtta aluseks Saksamaal toimunud biogaasitootmise arengulugu, muuseas biogaasitootmise toetustega suurusjärgus kuni 3,7 krooni/kWh.
    Eestis on biogaasi areng teravdatult olnud juba rohkem kui viimase 2-3 aasta jooksul avaliku arutelu objektiks. Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni (EBA) loomine 2009. aasta mais aitab loodetavalt kaasa valdkonna strateegilisele arengule ja kindlustab vastava seadusandluse korrastumise, ühistes mängureeglites kokkuleppimise ja nende kokkulepete jõustamise. Taastuvenergia toetuste vähendamine või ärajätmine on biogaasivaldkonna poolt vaadates jäme kokkuleppest taganemine. Me oleme viimased kolm aastat töötanud selle nimel, et veenda biogaasitootmise mõttekuses ja nüüd selline lugu!
    Kindlasti ei soosi aga üheülbaline ja ühetaoline taastuvenergia toetuse vähendamine biogaasi tootmise edendamist Eestis, kui praegu toimub valdkonna areng teosammul, siis toetuste vähendamisel jääb see rong seisma - kas see on meie valik? Arvan, et mitte.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ökonomist: kiire hinnatõus on hakanud tarbimist piirama
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Vahe hindade ja sissetulekute vahel käriseb järjest suuremaks, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Modera kasvatas poole aastaga müüki 60%
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte Modera kasvatas selle aasta esimesel poolel müüki 60%, ettevõtte tulu ulatus 654 846 euroni.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Väikeste elektritootjate huvi kasvas mitmekordseks Elektrilevi: vajame investeeringuid 300 miljonit eurot
2022. aasta teises kvartalis ehk aprilli algusest juuni lõpuni esitati Elektrilevile 3218 elektritootja liitumistaotlust. Seda on 2437 taotlust rohkem kui eelmisel aastal samal ajal ehk liitumistaotluste arv on kasvanud üle nelja korra.
2022. aasta teises kvartalis ehk aprilli algusest juuni lõpuni esitati Elektrilevile 3218 elektritootja liitumistaotlust. Seda on 2437 taotlust rohkem kui eelmisel aastal samal ajal ehk liitumistaotluste arv on kasvanud üle nelja korra.
Raadiohommik: punastest maasikatest ja rohelistest investeeringutest
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime roheliste pensionifondide tootlustest, maasikakorjamise robotist, muutustest ettevõtete saneerimisprotsessis ning NATO laienemisest.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis räägime roheliste pensionifondide tootlustest, maasikakorjamise robotist, muutustest ettevõtete saneerimisprotsessis ning NATO laienemisest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.