- OMX Baltic0,06%297,22
- OMX Riga−1,36%903,6
- OMX Tallinn0,03%2 036,34
- OMX Vilnius0,27%1 217,91
- S&P 500−0,29%6 449,8
- DOW 300,08%44 946,12
- Nasdaq −0,4%21 622,98
- FTSE 100−0,42%9 138,9
- Nikkei 2251,71%43 378,31
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,75
- OMX Baltic0,06%297,22
- OMX Riga−1,36%903,6
- OMX Tallinn0,03%2 036,34
- OMX Vilnius0,27%1 217,91
- S&P 500−0,29%6 449,8
- DOW 300,08%44 946,12
- Nasdaq −0,4%21 622,98
- FTSE 100−0,42%9 138,9
- Nikkei 2251,71%43 378,31
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,75
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kõigilt ei saa võrdselt võtta
Üha enam on kuulda ja lugeda arvamust (nt Äripäev 15.09 Amet: rohelise energia tootjad ei vaja riigi abi), justkui oleks taastuvenergia toetused Eestis liiga suured, tuulest elektritootjad teenivat toetuste abiga liiga palju kasumit, Euroopas vähendatakse ju ka toetusi ja järelikult tuleb toetusi vähendada ka Eestis.
Mina pooldan seisukohta, et taastuvenergia toetusi ei tohi käsitleda ühe tervikuna, vaid need toetused tuleb diferentseerida allika (tuule-, päikese-, bio-, hüdro-, geotermaalenergia, jne) suuruse (suured, keskmised ja väikesed) ja asukoha järgi (näiteks tuulepargid maal ja merel, biogaasijaamad linna lähedal ja ääremaadel).
Toetuste eesmärk ei ole ju midagi muud, kui suunata erasektorit võtma kasutusele uusi tehnoloogiaid. Üleeuroopalise kliimakokkuleppe sisu on vähendada ELis CO2 heidet 20% võrra, tõsta taastuvenergia osakaalu energiatarbimisest 20 protsendini ja saavutada 20% energia kokkuhoid aastaks 2020. Kui soovime suurendada taastuvenergia osakaalu energiatarbimisest 20 protsendini, siis seda suunamuutust on võimalik saavutada mitmete hoobadega, millest üks mõjusamaid on toetused rohelise energia tootmiseks.
Võib-olla tõesti ülisuured saepuru koostootmisjaamad ongi tasuvad ilma toetusteta, seda ma ei tea. Tean aga, et biogaasijaamad, isegi praeguse taastuvelektri fikseeritud kokkuostuhinnaga, ei ole tasuvad. Näiteks biogaasi tootmise juurutamiseks on asjatundjad välja arvutanud, et toetus peaks olema praegusest krooni võrra suurem (1,84 kr/kWh). Eesti teoreetilisest biogaasi kogusest on võimalik toota u 10% primaarelektrienergiast.
Ja võib-olla megasuured maismaatuulikud vajavadki ainult pool kuni kolmandik praegusest toetusest, aga kas sama toetusega tuleb toime avamere tuulepark?
Biogaasi kasutamine on Eesti arenguvõimalus - see lahendab tööhõive probleeme maapiirkondades ja ka asulates, edendab taastuvenergia tootmist kohalikust toormest, mis omakorda mõjutab ka keskkonda, jäätmekäitlust, tasakaalustatud regionaalset arengut ja elavdab kohalikku majandust ning innovatsioonitegevust. Biogaasi valdkonna areng on mitmetahuline, omades mõjusid energeetikas, keskkonnakaitses, jäätmekäitluses, põllumajanduses, regionaalses arengus, teadus- ja arendustegevuses.
Eestis võiks vabalt praeguse kümnekonna biogaasijaama asemel olla 100-200 biogaasijaama, kui võtta aluseks Saksamaal toimunud biogaasitootmise arengulugu, muuseas biogaasitootmise toetustega suurusjärgus kuni 3,7 krooni/kWh.
Eestis on biogaasi areng teravdatult olnud juba rohkem kui viimase 2-3 aasta jooksul avaliku arutelu objektiks. Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni (EBA) loomine 2009. aasta mais aitab loodetavalt kaasa valdkonna strateegilisele arengule ja kindlustab vastava seadusandluse korrastumise, ühistes mängureeglites kokkuleppimise ja nende kokkulepete jõustamise. Taastuvenergia toetuste vähendamine või ärajätmine on biogaasivaldkonna poolt vaadates jäme kokkuleppest taganemine. Me oleme viimased kolm aastat töötanud selle nimel, et veenda biogaasitootmise mõttekuses ja nüüd selline lugu!
Kindlasti ei soosi aga üheülbaline ja ühetaoline taastuvenergia toetuse vähendamine biogaasi tootmise edendamist Eestis, kui praegu toimub valdkonna areng teosammul, siis toetuste vähendamisel jääb see rong seisma - kas see on meie valik? Arvan, et mitte.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
Tagasi Äripäeva esilehele