Kraft: uuel Eesti pangal poleks lootust

Kriis näitas tema sõnul, et Eesti finantssektor oli tugev ja seda tänu välisomanikele. "Samal ajal ei ole kodumaisel kapitalil baseeruvad hoiu-laenuühistud laia kõlapinda finantssektoris leidnud," lisas Kraft online-intervjuus.

Baasintressid on samad, kliendipõhised riskimarginaalid erinevad, veidi lähtuvalt riikide riskisuse tasemest. Buumi ajal olid marginaalid Eestis väiksemad kui näiteks Soomes, see oli kurioosum.

Standardtingimustes seda praegu kirjas pole, aga püüame alati kodulaenu struktureerida vastavalt kliendi vajadustele ja võimalustele. Ettepanek on väga hea, võib-olla võikski teha selliseid tingimusi sisaldava uue laenutoote.

Eurole üleminekuga ei tohiks täiendavaid üllatusi tulla. Igal juhul on tegu uue olukorraga, kas või suure hulga müntide kasutamisel. Makrotasemel näeme lühikeses perspektiivis ette hindade kiiremat ühtlustumist, võrreldes palkade ja sissetulekute ühtlustumisega.

Hindame iga äriprojekti individuaalselt, sh nii ettevõtte minevikku kui ka tulevikuväljavaateid. Eelkõige pöörame põhitähelepanu ettevõtte rahavoole ja võimele laenu teenindada. Praeguses olukorras on muidugi mõistetav, et viimased aastad on olnud rasked ja ettevõtted pole suutnud kasumit varasemas mahus teenida. Võtame arvesse ka seda, et investeerimisperioodil on kasumid väiksemad, oluline osa on ka ettevõtte kasumi- ja käibeprognoosil.

Teadmata investori riskitaluvust, investeeringu eesmärki ja pikkust, on raske anda konkreetset soovitust. Aga sektoripõhiselt võime välja pakkuda tervishoidu ja telekommunikatsiooni ning regionaalselt on eelistatud Skandinaavia maad ja arenevad turud.

Vastupidi, eurole üleminek vähendab kommertspankade sissetulekuid. Vähenevad valuutavahetusega teenitavad tulud, samuti arveldustega seotud komisjonitasud, surve on intressitulude vähenemisele. Eurole üleminek on suurendanud meie kulutusi süsteemide arendamiseks, uuendamiseks ja kohaldamiseks. Samas väheneb meie kohustusliku reservi määr, mis annab teistpidi kulusäästu. Kõik pangad on ühinenud ka ausa hinnastamise leppega ning ei kasuta eurot hindade tõstmise ettekäändena.

Meie huvi ei ole firma ega eraisiku pankrot, käenduse võtmisse ja andmisse suhtume tõsiselt. Käenduse vajadus tuleneb üldjuhul ebapiisavatest tagatistest laenu taotlemisel. Üldplaanis mõistlikus hulgas antud käendused motiveerivad ettevõtjaid leidma probleemidele lahendusi, kuid liiga suures hulgas antud käendused mõjuvad pigem demotiveerivalt.

Autor: ÄP