Üle poole Eesti SKP-st luuakse Harju maakonnas

2008. aastal loodi Harju, Tartu ja Ida-Viru maakonnas 78% kogu Eesti SKP-st. Nende kolme maakonna summaarne osatähtsus kogu Eesti SKP-st on aasta-aastalt kasvanud, sest veel kaksteist aastat tagasi 1996. aastal oli nende osatähtsus 72%.

Üle poole riigi SKP-st luuakse jätkuvalt Harju maakonnas, 2008. aastal 60%. Harju maakonna osatähtsus on viimasel kolmel aastal järk-järgult vähenenud Ida-Viru ja Tartu maakonna osatähtsuse kasvu tõttu.

2008. aastal mõjutas Ida-Viru maakonna SKP osatähtsuse kasvu maakonna tööstussektori osatähtsuse suurenemine. Tartu maakonna SKP osatähtsuse kasvu mõjutas teenindussektori osatähtsuse kasv. 2008. aastal loodi Eesti SKP-st 10% Tartu ja 8% Ida-Viru maakonnas.

Eesti kõikides maakondades (v.a Ida-Viru) on suurima osatähtsusega teenindussektor. Läbi aastate on jälgitav trend, et primaarsektori osatähtsus maakondades väheneb tööstus- ja teenindussektori kasuks. Kolme suurema SKP-ga maakonna hulka kuuluvas Ida-Viru maakonnas on aga ligi pool kogu lisandväärtusest loodud tööstussektoris. Tööstussektori osatähtsus on Ida-Viru maakonnas alates 1996. aastast üldjoontes aina suurenenud. See peegeldab mäetööstuse, elektrienergia ja töötleva tööstuse olulist rolli selle maakonna majandustegevuses.

Maakonnas loodud SKP iseloomustab eelkõige maakonna majandusarengut, ent ei kajasta heaolu. Maakonna SKP ei kajasta elanike tulusid ja kulusid, hariduse ja tervishoiu kättesaadavust jms, küll aga võimaldab hinnata maakondade vahelise jõukuse jagunemist ja on sobiv näitaja regionaalpoliitika eesmärkide püstitamiseks ning nende saavutamise efektiivsuse mõõtmiseks.

Primaarsektor hõlmab põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse ning kalapüügi tegevusala. Tööstus- ehk sekundaarsektor mäetööstuse, töötleva tööstuse, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse ning ehituse tegevusala. Teenindus- ehk tertsiaarsektor hulgi- ja jaekaubanduse, hotellide ja restoranide, veonduse, laonduse ja side, finantsvahenduse, kinnisvara rentimise ja äritegevuse, avaliku halduse ja riigikaitse, kohustusliku sotsiaalkindlustuse, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande, muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteeninduse tegevusala.

Maakonna lisandväärtuse osatähtsus kogu Eesti SKP-st, 2008 (protsenti)