Seadusemuudatus tõmbab võlgnike arveldustele pidurit

Kui võlgnikul varem arvet polnud, saatsid pangad kontode arestimisaktid täitureile tagasi. Seejärel sai võlgnik aga tulla nagu aus mees, pangakonto avada ja sellel rahumeeli toimetada. 2011. aasta lõpuks tuleb igal pangal otsustada, kuidas nad kontode avajaid pooleliolevate täitemenetluste suhtes kontrollivad. Lõpptulemus on igal juhul sama, võlglase konto arestitakse.

Swedbanki juriidilise divisjoni direktor Riho Roopõld ütles, et muudatuse efektiivsust näitab aeg, ent pangale toob see kindlasti kaasa täiendavaid kulusid, sest IT-süsteeme tuleb ümber teha.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja aseesimees kohtutäitur Mati Kadak pooldab uute arvete kohest arestimist. "Nii ei saa võlgnik uue arve avamisega oma kohustustest kõrvale hoida," põhjendas ta. Kadak tõdes samas, et kohtutäituritel puudub ülevaade, kui paljud võlgnikud on loobunud pangakontode kasutamisest, paludes summad sularahas välja maksta. "Kui teaks seda, hakkaksime meetmeid rakendama, kuid meile see info ei jõua," ütles Kadak.

Oma igapäevatöös näevad kohtutäiturid, et võlgnikele on töötasudena välja makstud ühekordseid summasid, kuid selline info jõuab täituriteni hilinemisega. "Tööandjad ütlevad töötasu kinnipidamise akti peale, et inimene on juba läinud või oligi tegu ühekordse summaga," rääkis Kadak. "See oleks tulevikuteema, et tööandjad peaks ja saaks täitemenetluse registrisse päringuid saata, praegu pole selleks seadusandlikku baasi."

Justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse nõunik Maret Saanküll leiab, et tööandjate õlule ei saa pankadega analoogset täitemenetluste kontrollimise kohustust panna, kuna kõigil pole sobilikke tehnoloogilisi vahendeid ja tekib probleem ka isikuandmete kaitsega. Nimelt kohustab pangasaladus panku vait olema, kui keegi võlgu on, tööandja võib aga võlainfot vabalt levitada.