Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    „Kas teil kliendikaarti on?“

    Suurimad Eesti jaekaupmehed teavad tänu oma kaupluse kliendikaardi populaarsusele ligi kolmandiku Eesti inimeste ostuharjumusi. Mis õieti juhtub pärast seda, kui kaubamaja müüja küsib: „Kas teil kliendikaarti on?“

    Igal vähegi nutikam kaupmees on tänaseks suutnud oma klientide rahakotti sokutada ka oma kliendikaardi. Kuigi kaarti meelitatakse soetama kliendisoodustustega, annab kliendikaart omamoodi boonust ka kaupmehele endale: kauba läbimüüginumbrite kõrval saab ta suurema või väiksema täpsusega teada, kes antud tooteid ostis.
    "Ostu sooritades ning selle käigus kliendikaarti kasutades jääb enamikel juhtudel maha jälg: kas ainult ostusumma suurus või ka konkreetne soetatud kaupade või teenuste nimekiri, mis on võimalik siduda kliendikaardi omanikuga,“ ütleb andmekaitse inspektsiooni vaneminspektor Elsa Neeme. „Seega olemasoleva isikuandmete hulgaga, sh sooritatud ostud, avaneb ettevõttel võimalus profileerida oma kliente, saada teada nende käitumisharjumusi ja ostueelistusi ning edastada seeläbi oma klientidele suunatud reklaame, mis lähtuvad konkreetsest kliendist.“
    Eesti inimesed kasutavad kõige usinamalt Partnerkaarti, mille eelkäijaks on 90ndate keskel loodud kotkapildiga Kaubamaja kliendikaart. Seda on tänaseks väljastatud 415 000 isikule, seega säilib Partnerkaardi andmebaasis info selle kohta, mida pea kolmandik Eesti inimestest ostab Tallinna ja Tartu Kaubamajast, Selverist, ABC Kinga ja Suurtüki kingapoodidest või I.L.U kauplustest.
    Tallinna Kaubamaja turundusjuht Enn Parel ütleb, et järeldusi Partnerkaardiga tehtud ostude kohta teeb Kaubamaja väga erinevaid – mida sisse osta, mida mitte, millal kauplusi lahti teha, millistele klientidele milliseid pakkumisi teha jne. „Andmeid ei vaadata kunagi isikustatult, vaid ainult agregeeritult,“ ütleb Parel. „Me mitte ei vaata, mida kodanik X ostis, vaid kui palju oli neid inimesi, kes ostsid kaupa Y. Pakkumised on enamjaolt ka niimoodi suunatud – korraldame muuhulgas mõnede kosmeetikafirmadega koostöös nende kaubamärkide top-ostjatele kliendiõhtuid.“
    Kliendile pakkumiste tegemiseks tehakse oma infobaasi päring mingi kauba põhiselt ja sellest moodustub nn päringubaas kliendi kontaktandmetega. Pareli sõnul keegi baasis siiski n-ö näpuga järge ei aja. „Keegi ei vaata, kas seal on president või peaminister.“
    Ta rõhutab, et iga inimene saab valida, kas tema andmeid sellisel tasemel töödeldakse. Kui klient selleks luba ei anna, jääb ta ilma Kaubamaja poolsetest kommunikatsioonist: sooduspakkumistest, Hooaja kataloogist jms. „Ta ei satu kunagi valimisse, kui ta seda ei ole soovinud. Ostuinfo tema kohta ikka laekub, aga see on üks liidetav agregeeritud andmete jorus, mille põhjal teeme otsuseid, kas üht või teist kaupa rohkem või vähem osta, kuid jääb täiesti isikustamata,“ selgitab Parel lisades, et kuna Kaubamajal on Eesti suurim kliendiandmebaas, siis Andmekaitse Inspektsioon käib neil tihti külas ja kontrollib, et kõik vastaks isikuandmete kaitse seadusele. „Nii et see, et keegi midagi valesti kasutab, on välistatud. Väljastpoolt vaadates võib tõesti tunduda, nagu suur vend valvaks, aga see ei ole absoluutselt niimoodi,“ märgib ta. Pareli sõnul pole nendeni ka kaebusi jõudnud.
    220 000 kliendiga Statoil extra kaardi puhul jälgib ettevõtte eelkõige seda, milliseid kliendikaardi-soodustusega tooteid on ostetud. „Kaart annab soodustusi lähtuvalt kliendi mootorikütuste tarbimismahust. Kliendi ostude analüüsil pööramegi enam tähelepanu sellele, kui aktiivselt kliendikaarti kasutatakse ja kuivõrd suur on soodusostude osakaal – see näitab, kas soodustusega tooted ja teenused on kliendi jaoks piisavalt atraktiivsed,“ ütleb Statoili kontseptsioonijuht Kai Realo.
    Realo sõnul tehakse harvem ka tarbimisanalüüse konkreetsete klientide osas, kuid valdav enamik statistikat on seotud erinevate kliendiprofiilidega ja anonüümne.
    Kaupmehed kinnitavad, et juurdepääs ostuinfole on ettevõttes vaid väga vähestel inimestel.  Näiteks Kaubamajas näevad seda neli inimest, kusjuures Kaubamaja analüütikud ei näe, mida inimene Selverist ostab, ning vastupidi. Statoilis on töö iseloomust olenevalt jagatud ligipääsuõigused kas andmete sisestamiseks, muutmiseks või ainult vaatamiseks. „Andmetele ligipääs vaid töötajatel, kes seda oma töö tegemiseks otseselt vajavad ehk siis klienditeeninduse osakonnal, kõnekeskusel ja ärikliendi osakonna müügiesindajatel,“ ütleb Realo.
     
    Autor: Kadri Bank, Kaisa Gabral
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Andre Nõmm: kapitalism ei lakka rohepöörde tõttu olemast
Enne, kui ESG investeeringud temperatuuri jahutama hakkavad, võivad nad vahel liiga kuumaks kütta ühte ja sama alusvara, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm
Enne, kui ESG investeeringud temperatuuri jahutama hakkavad, võivad nad vahel liiga kuumaks kütta ühte ja sama alusvara, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm
Maagaasi hind jätkab tõusu Norras planeeritava streigi tõttu
Maagaasi hind Euroopas on tõusuteel, kuna Norras kavandatav streik ähvardab pingestada gaasiturgu. Lisaks on maagaasiturule andnud suure tagasilöögi Venemaa tarnekärped.
Maagaasi hind Euroopas on tõusuteel, kuna Norras kavandatav streik ähvardab pingestada gaasiturgu. Lisaks on maagaasiturule andnud suure tagasilöögi Venemaa tarnekärped.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Äripäeva värskeid artikleid saab taas lugeda
Tehniliste viperuste tõttu ei saanud Äripäev täna veebilehel avaldada uusi artikleid – Äripäev palub lugejate ees vabandust. Nüüdseks on probleemid lahendatud, veebidesse on üles läinud kõik seni ootel olnud artiklid ning jätkame uute avaldamisega.
Tehniliste viperuste tõttu ei saanud Äripäev täna veebilehel avaldada uusi artikleid – Äripäev palub lugejate ees vabandust. Nüüdseks on probleemid lahendatud, veebidesse on üles läinud kõik seni ootel olnud artiklid ning jätkame uute avaldamisega.
Suur galerii: InvesteerimisFestivali esimene päev
Eile algas kolm päeva kestev InvesteerimisFestival.
Eile algas kolm päeva kestev InvesteerimisFestival.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.