• Jaga lugu:

    Valgamaa ettevõtete TOP: Üleilmse veo vahendamine toob kasumi Valka

    Küsimustele vastab Valgamaa TOPi võitjafirma ASi Estreftransservice tegevjuht Uno Heinla.
    Ekspedeerite aastas üle miljoni tonni kaupa ja firmas töötab ainult 12 inimest. Kuidas nii vähesed inimesed suudavad kõikidel veostel silma peal hoida?
    Suudame ja suudaksime veel rohkemgi teha. Nüüdisaegne arvutustehnika võimaldab olla Valgas ja samas olla mastaapselt sidemes vaat et kogu maailma raudteedega.
    Mis riikides tegutsete?
    Meil on otselepingud Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Poola ja Soome raudtee administratsioonidega.
    Me tasume neil raudteedel erinevate kaubaartiklite eest erinevaid tariife ning vastavalt kokkulepetele klientidega tasuvad kliendid meile raudteeveoste kohaletoimetamise eest.
    Tegutseme ka Venemaal, Ukrainas ja Saksamaal, aga seal on meil koostööpartnerid, kelle kaudu me veame kaupu Euroopasse ja Aasia riikidesse.
    Kas see, et Venemaalt kaupu raudteed pidi Eestisse ei või tuua, on ka teie ärile põntsu pannud?
    Kindlasti on see üks põhjus, miks Eestis on meil veosed vähenenud. Kui me aastaid tagasi vedasime Eestis üle 500 000 tonni kaupu, siis tänavu poole vähem.
    Venemaalt saab Eestisse kaupu raudteed pidi tuua üle Läti, ümberadresseerimisega. See läheb aga kliendile suhteliselt kalliks.
    Kellel kaup kannatab hinnatõusu välja, see kasutab seda teed. Meil on tütarfirma SIA ERTSLATV, kes pakub Lätis ümberadresseerimise võimalust.
    Millega põhjendate, et ettevõtte kasuminäitaja tõusis mullu üle kahe korra?
    Selle taga olid head veod, me vedasime rohkem tonne.
    Millised on head veod?
    Head veod on massveod ehk kus kaup liigub ešelonidega. Näiteks naftasaaduste veod.
    Oleme vedanud segakaupu ka näiteks Põhja-Koreasse. Sellised pikad veod annavad protsentuaalselt hea marginaali.
    Kuidas tänavu - kas Estreftransservice teeb sel aastal mullusest parema tulemuse?
    Käibe osas kohe kindlasti. Üheksa kuu andmed on olemas ja juba on ligi 200 miljonit täis.
    Me oleme tänavu ka kõvasti investeerinud, umbes 12 miljoni krooni eest soetanud vaguneid. Kui varem oli meil vaid mõni raudteevagun, siis nüüd on neid kolmekümne ringis. Ostsime vaguneid, sest nende hinnad on tänavu kukkunud ja meil oli piisavalt vaba raha. Oma vagunipargi olemasolu annab täiendavaid võimalusi vedada kaupu soodsamalt ja teenida täiendavat kasumit.
    Kas vagunite liigutajaid on palju ehk kas konkurents on suur?
    Siin Balti turul see väike küll ei ole. Samas on raudtee ekspedeerimine suhteliselt spetsiifiline valdkond ja teenusepakkujatel on välja kujunenud oma klientuur. Uusi kliente ei otsi me ajalehekuulutuse kaudu, vaid käime end tutvustamas potentsiaalsete klientide juures paljudes riikides ja külastame raudteevaldkonna messe.
    Kui olulist rolli firma edus mängib see, et üks tütarfirma, AS ERTS Vaba Valga Terminal tegutseb Valga linna vabatsoonis?
    Vabatsoon ei ole meie oma, see on vabariigi valitsuse kinnitatud territoorium. Meie oleme operaatorfirma, kellele on antud õigus tegutseda Valga vabatsooni territooriumil. Meil on ka tollilaod, terminalid, tegutsevad tollimaaklerid.
    Kui palju vabatsoonis peale teie tegutsejaid on?
    Täna kahjuks mitte ühtki ja see on asjale suur miinus. Mis vabatsoonist tulevikus saab, on omaette küsimus.
    Miks see miinus on? Te saate seal ju toimetada kui monopolist!
    Tõsi, et me seal üksi toimetame, pole keelatud. Tegutseme meile eraldatud maalapil.
    Miinus seisneb aga selles, et vabatsoon ei ole mõeldud vaid ühele ettevõttele, vaid vabatsoon on mõeldud ikka paljudele ettevõtetele, sealhulgas tootjatele. Kahjuks ei ole Valga vabatsooni kedagi peale meie tekkinud. Ettevõtluse areng Valgas ei ole selline, et siia tormataks. Valga asub küll ju heas kohas - Läti piiri ääres.
    Aga paljudel juhtudel on see ka miinuseks, sest kui kaup peab minema siit näiteks Skandinaaviamaadesse, siis transpordikulud Valgast Tallinna tõstavad kauba hinda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Avatus ja liberaalsus teenib Eesti huve ka Euroopa kaksikpöördes
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
FED: Liigume toetuste vähendamise suunas
Föderaalreserv teates kolmapäeval, et majandus liigub selle suunas, et varsti võib keskpank hakata vähendama toetust majandusele, vahendab Bloomberg.
Föderaalreserv teates kolmapäeval, et majandus liigub selle suunas, et varsti võib keskpank hakata vähendama toetust majandusele, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: tulemuste sadu ning Hiina hirmud börsil
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Lahkuv juht: Ragn-Sells saab endale ägeda uue juhi
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.