€URO: Euro toob uued valerahad

"Eesti krooni nii hoolega ei võltsita, kuid euroga suureneb see oht kindlasti märgatavalt. Olen kuulnud, et 50eurosed on olnud suur hitt ja need on ka väga hästi võltsitud," kommenteeris olukorda Pagaripoisid OÜ juhatuse esimees Meelis Pärn.

Samas loodab Pärn, et tema ettevõttele sellest väga suurt probleemi ei tule, kuna neil on põhiliselt tegemist väikeste sularahasummadega. "Muid meetmeid peale rahadetektorite ma kasutusele võtta ei oskagi. Nende peale olen küll mõelnud, kuid ausalt öeldes pole veel tellimiseni jõudnud," märkis Pärn.

Lisaks tuleb tema kinnitusel töötajad välja koolitada, rääkida ohtudest ja teha selgeks kõik turvaelemendid, mis rahatähtedel on. "Praegu me ei ole sellega veel tegelenud, aga nüüd on tõesti tagumine aeg käes," märkis Pärn.

Kaubamärki Bauhof omava Ehitus Sercive OÜ finantsdirektori Paavo Pruu kinnitusel on nemad praeguseks juba uued sularaha kontrollimise masinad ära tellinud. "Kindlasti kavatseme tulevikus töötajatele korraldada koolitusi, selleks tellime väljastpoolt firmat spetsialistid, kes oma teadmisi edasi annavad," lisas ta.

Pärna sõnul lasevad nad kõigepealt mõne oma töötaja välja koolitada, kes hakkab teisi õpetama. "Kuna meil on juba üheksa kohvikut, siis on kõiki inimesi koolitusele saata problemaatiline," selgitas ta.

Muudatustega kaasnevaid kulutusi Pruu praegu veel hinnata ei oska, kuna ettevõttel on palju filiaale ja summasid pole praegu veel kokku löödud. "Peamised kulutused kaasnevadki sularahadetektorite ja koolitustega," märkis ta.

Hansab ASi rahakäsitlustehnika projektijuhi Alo Männiksaare kinnitusel kasutatakse euroraha kontrollimisel peamiselt automaatseid eurodetektoreid.

"See on masin, mida peaks esmase vahendina sularaha üleandmisel kasutama õigsuse kontrollimiseks. Kui siiani kontrolliti Eesti rahatähti UV-lampidega, siis euro jaoks pole see enam piisav," märkis ta.

Männiksaare sõnul kiirendab automaatne detektor oluliselt eurode kontrollimist ja selle puhul ei saa tekkida inimese eksimust. "Võib öelda, et raha vastuvõtja ei pea euro kohta midagi teadma, sest masin teeb tema eest kõik ära," lisas ta.

Kui varem vajasid Männiksaare sõnul eurodetektoreid vaid valuutavahetused ja pangad, siis nüüd peaks see olema igal pool - bensiinijaamades, toitlustusasutustes, kauplustes. Enamik ettevõtetest on tema sõnul detektori muretsemise peale ka juba mõelnud, teised jõuavad selleni aasta lõpus.

Eesti Pank korraldab koolituste seeria, kus tutvustatakse euroraha turvamärke ja võltsinguid.

Esimesed väga põhjalikud Soome tippekspertide korraldatud koolitused olid suunatud Eesti Panga, Eesti Politsei ning kommertspankade ja suuremate kaubandusettevõtete esindajatele, kes saaksid siis ise oma ettevõtetes töötajaid edasi koolitada. Alates septembri lõpust kuni detsembri alguseni korraldatakse loenguid eelkõige kaubanduses ja teeninduses töötavatele inimestele, kes oma igapäevatöös tihedalt sularahaga kokku puutuvad.

Järgnevate kuude jooksul toimuvad loengud 16 Eesti linnas, keskpanga koolitussari jõuab igasse Eesti maakonda. Alates novembrist algab kogu Eesti elanikkonnale mõeldud õpetus nii teles kui ka printreklaamina.