Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    €URO: Euro toob uued valerahad

    "Eesti krooni nii hoolega ei võltsita, kuid euroga suureneb see oht kindlasti märgatavalt. Olen kuulnud, et 50eurosed on olnud suur hitt ja need on ka väga hästi võltsitud," kommenteeris olukorda Pagaripoisid OÜ juhatuse esimees Meelis Pärn.
    Samas loodab Pärn, et tema ettevõttele sellest väga suurt probleemi ei tule, kuna neil on põhiliselt tegemist väikeste sularahasummadega. "Muid meetmeid peale rahadetektorite ma kasutusele võtta ei oskagi. Nende peale olen küll mõelnud, kuid ausalt öeldes pole veel tellimiseni jõudnud," märkis Pärn.
    Lisaks tuleb tema kinnitusel töötajad välja koolitada, rääkida ohtudest ja teha selgeks kõik turvaelemendid, mis rahatähtedel on. "Praegu me ei ole sellega veel tegelenud, aga nüüd on tõesti tagumine aeg käes," märkis Pärn.
    Kaubamärki Bauhof omava Ehitus Sercive OÜ finantsdirektori Paavo Pruu kinnitusel on nemad praeguseks juba uued sularaha kontrollimise masinad ära tellinud. "Kindlasti kavatseme tulevikus töötajatele korraldada koolitusi, selleks tellime väljastpoolt firmat spetsialistid, kes oma teadmisi edasi annavad," lisas ta.
    Pärna sõnul lasevad nad kõigepealt mõne oma töötaja välja koolitada, kes hakkab teisi õpetama. "Kuna meil on juba üheksa kohvikut, siis on kõiki inimesi koolitusele saata problemaatiline," selgitas ta.
    Muudatustega kaasnevaid kulutusi Pruu praegu veel hinnata ei oska, kuna ettevõttel on palju filiaale ja summasid pole praegu veel kokku löödud. "Peamised kulutused kaasnevadki sularahadetektorite ja koolitustega," märkis ta.
    Hansab ASi rahakäsitlustehnika projektijuhi Alo Männiksaare kinnitusel kasutatakse euroraha kontrollimisel peamiselt automaatseid eurodetektoreid.
    "See on masin, mida peaks esmase vahendina sularaha üleandmisel kasutama õigsuse kontrollimiseks. Kui siiani kontrolliti Eesti rahatähti UV-lampidega, siis euro jaoks pole see enam piisav," märkis ta.
    Männiksaare sõnul kiirendab automaatne detektor oluliselt eurode kontrollimist ja selle puhul ei saa tekkida inimese eksimust. "Võib öelda, et raha vastuvõtja ei pea euro kohta midagi teadma, sest masin teeb tema eest kõik ära," lisas ta.
    Kui varem vajasid Männiksaare sõnul eurodetektoreid vaid valuutavahetused ja pangad, siis nüüd peaks see olema igal pool - bensiinijaamades, toitlustusasutustes, kauplustes. Enamik ettevõtetest on tema sõnul detektori muretsemise peale ka juba mõelnud, teised jõuavad selleni aasta lõpus.
    Eesti Pank korraldab koolituste seeria, kus tutvustatakse euroraha turvamärke ja võltsinguid.
    Esimesed väga põhjalikud Soome tippekspertide korraldatud koolitused olid suunatud Eesti Panga, Eesti Politsei ning kommertspankade ja suuremate kaubandusettevõtete esindajatele, kes saaksid siis ise oma ettevõtetes töötajaid edasi koolitada. Alates septembri lõpust kuni detsembri alguseni korraldatakse loenguid eelkõige kaubanduses ja teeninduses töötavatele inimestele, kes oma igapäevatöös tihedalt sularahaga kokku puutuvad.
    Järgnevate kuude jooksul toimuvad loengud 16 Eesti linnas, keskpanga koolitussari jõuab igasse Eesti maakonda. Alates novembrist algab kogu Eesti elanikkonnale mõeldud õpetus nii teles kui ka printreklaamina.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Euroopa aktsiaturud on tugevas languses
Keskpankurid jagasid eile Portugalis toimunud majandusfoorumil tumedaid sõnumeid, mis on täna viinud Euroopa börsid langusesse. Sarnast saatust on oodata täna ka USA turul.
Keskpankurid jagasid eile Portugalis toimunud majandusfoorumil tumedaid sõnumeid, mis on täna viinud Euroopa börsid langusesse. Sarnast saatust on oodata täna ka USA turul.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.