Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eluasemelaenudes poolteise aasta rekord

    Eelmisel kuul andsid pangad eluasemelaene viimase pooleteise aasta rekordilises mahus – 610 miljonit krooni, selgub Eesti panga statistikast.

    Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kase sõnul sõlmiti septembris uusi laenu- ja liisinglepinguid peaaegu kolmandiku võrra rohkem kui augustis. Laenukäibe kasvu mõjutasid eelkõige suuremahulised laenutehingud kinnisvarasektoris ning tavaliselt õppeaasta algusesse koonduv õppelaenude väljastamine. Nõudlus õppelaenude järele oli tema sõnul varasemaga võrreldes siiski tagasihoidlikum. Uusi laene väljastati 141 miljoni krooni väärtuses ehk 28 protsenti vähem kui eelmisel aastal.
    "Laenuaktiivsuse kasv on stabiilsem eluasemelaenuturul, kus eelmisel kuul väljastatud laenude maht – 610 miljonit krooni – oli viimase pooleteise aasta suurim," kommenteeris Kask. "Eluasemelaenude keskmine intressimäär vähenes septembris 3,3 protsendini, mis märgib baasintressimäära Euribori tõusu taustal intressimarginaalide mõningast alanemist. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär alanes 3,6 protsendini, mille põhjus on madalama riskimarginaaliga laenude suurem osakaal."
    Kase sõnul vähenes Eesti ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude ja liisingute maht vähenes septembris ühe miljardi krooni võrra ehk 0,4 protsenti, ulatudes kuu lõpus 240,1 miljardi kroonini. "Laenuportfelli kahanemise kiirus ei vähenenud oluliselt ka kolmandas kvartalis. Septembri lõpus oli laenude ja liisingute kogumaht aastatagusest tasemest üle 6,3 protsendi võrra väiksem," ütles ta.
    Eesti panga teatel vähenes võlgnevuses laenude maht septembris. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal kahanes kuuga rohkem kui 900 miljoni krooni võrra 7 protsendini laenuportfellist. Peamiselt suutsid laenumakse võlga vähendada ettevõtted, samal ajal kui pikemaajalise makseviivitusega eluasemelaenude osakaal püsis 4,6 protsendi tasemel laenuportfellist. Klientide laenumakseprobleemide taandudes on pangad hakanud vähendama varem võimalike laenukahjumite katteks loodud reserve. Septembri lõpus oli provisjonidega kaetud 5,5 protsenti laenuportfellist.
    Keskpank teatas, et pangad teenisid kolmandas kvartalis 754 miljonit krooni puhaskasumit. Kolmandas kvartalis laenudele tehtud netoallahindluste maht oli 276 miljonit krooni ehk kolm korda väiksem kui teises kvartalis ning parandas pankade kasumlikkust tublisti. Lisaks vähenenud allahindlustele toetasid kasumlikkuse kasvu eelkõige puhasintressitulu suurenemine ning tegevuskulude kokkuhoid.
    Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiused kasvasid septembris 1,2 miljardi krooni võrra ning ulatusid kuu lõpus 112,4 miljardi kroonini. Selle aasta jooksul on kiiremat hoiusekasvu näidanud ettevõtted, kelle hoiuste tase on aasta algusega võrreldes kerkinud ligi 7 protsenti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Andre Nõmm: kapitalism ei lakka rohepöörde tõttu olemast
Enne, kui ESG investeeringud temperatuuri jahutama hakkavad, võivad nad vahel liiga kuumaks kütta ühte ja sama alusvara, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm
Enne, kui ESG investeeringud temperatuuri jahutama hakkavad, võivad nad vahel liiga kuumaks kütta ühte ja sama alusvara, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm
Maagaasi hind jätkab tõusu Norras planeeritava streigi tõttu
Maagaasi hind Euroopas on tõusuteel, kuna Norras kavandatav streik ähvardab pingestada gaasiturgu. Lisaks on maagaasiturule andnud suure tagasilöögi Venemaa tarnekärped.
Maagaasi hind Euroopas on tõusuteel, kuna Norras kavandatav streik ähvardab pingestada gaasiturgu. Lisaks on maagaasiturule andnud suure tagasilöögi Venemaa tarnekärped.
Neinar Seli: mul on praegu täpselt samasugune tunne nagu 2008. aastal
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva Rikaste TOPi esiotsas figureeriv ja Eesti ärimaailma suurim otsustaja Neinar Seli soovitas praegu hoida kainet mõistust ja uskuda, et varsti läheb paremaks. “Tark ei torma, see aeg tuleb üle elada,” ütleb Seli.
Äripäeva värskeid artikleid saab taas lugeda
Tehniliste viperuste tõttu ei saanud Äripäev täna veebilehel avaldada uusi artikleid – Äripäev palub lugejate ees vabandust. Nüüdseks on probleemid lahendatud, veebidesse on üles läinud kõik seni ootel olnud artiklid ning jätkame uute avaldamisega.
Tehniliste viperuste tõttu ei saanud Äripäev täna veebilehel avaldada uusi artikleid – Äripäev palub lugejate ees vabandust. Nüüdseks on probleemid lahendatud, veebidesse on üles läinud kõik seni ootel olnud artiklid ning jätkame uute avaldamisega.
Suur galerii: InvesteerimisFestivali esimene päev
Eile algas kolm päeva kestev InvesteerimisFestival.
Eile algas kolm päeva kestev InvesteerimisFestival.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.