Äripäeva väljaande Meditsiiniuudised teatel tunnistas Ida-Tallinna Keskhaigla juht Ralf Allikvee, et on linnale pakkunud lahenduse diagnostikakeskuse jaoks. "Ma ei ütle midagi, sest oleme asutusena lahendusest huvitatud isik," keeldus ta pikematest kommentaaridest. Lääne-Tallinna Keskhaigla juhi Boris Kirdiga leht ühendust ei saanud, et nende plaanide kohta küsida.

Anonüümseks jääda sooviva allika sõnul kaalub linn ühe võimalusena diagnostikakeskuse seadmete müüki emmale-kummale linnahaiglale või mõlemale.

Aparatuur vananenud

Diagnostikakeskuse juht Agu Kivilo ei usu, et linnahaiglail oleks suurt huvi nende seadmete vastu. Kuigi kummalgi haiglal oleks üht-teist vaja, on keskuse seadmed siiski vanad.

Lääne-Tallinna Keskhaigla haldusjuhi ja juhatuse liikme Märt Kõlli sõnul on nende haiglas labori pool kaetud seadmetega, millega osutatavaid teenuseid pakub ka diagnostikakeskus.

Põdderi sõnul on diagnostikakeskuse aeg oma olemuselt läbi. "See aparatuur, mida nad kasutavad, peaks olema igas suuremas keskuses. See peab olema seal, kus on haiged, sest diagnostiline aparatuur pole kunagi eraldi väärtus," ütles ta.

Nõudlust teenuse järele on

Diagnostikakeskusel võib olla edu ka suurema struktuuri, näiteks Ida- või Lääne-Tallinna keskhaigla kooseisus.

Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on Kivilo plaan moodustada toetuste saamiseks eraldi juriidiline keha ja seadmed koos kohustustega sellele üle anda esialgu üks võimalikest visioonidest.

Ta lisas, et Tallinna haiglad ostavad suuremal või vähemal määral diagnostikakeskuse pakutavaid teenuseid ning seetõttu on nad huvitatud teenuste pakkumise jätkumisest.

KommentaarTallinna linnapea nõuandja Peep Põdder

Siduda lahendust Ida-Tallinna Keskhaiglaga (ITK) on täiesti normaalne. Sellega jõutakse selleni, mida algselt taheti teha ja ka ära tehti - kui 1990ndate lõpus tekkisid ITK ja Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH), siis algselt lülitati keskus ITK kooseisu. Agu Kivilo vastuseisu tõttu tehti sellest peagi eraldi meditsiiniasutus. Selle aktsiad jaotati ITK, LTKH ja Tallinna linna vahel. Hiljem läksid aktsiad linnale, sest haiglatel tekkis huvide konflikt. Linn tookord, kui aktsiad ostis, haiglate arvamust ei arvestanud. Nüüd on jõutud arvamuseni, et see lahendus tollal - mitte tekitada meditsiiniasutuste vahel sisest konkurentsi - oli adekvaatne.