Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raha ei tule trükimasinast
Enamik inimestest ei mõista raha juurdekasvu tänapäevases pangandussüsteemis.
Raha ei lisandu me pangakontodele sugugi seetõttu, et Eesti Pank seda juurde trükib, vaid seetõttu, et keegi kinnisvara vastu laenu võtab. Ehk kui Lasnamäe korteri omanik müüb oma korteri, väljastab pank vastava arvu kroone müüja kontole. Kui laenuvõtjat poleks, ei vabaneks vastav hulk raha pangandusest tarbimisse. Selle "vaba" raha osakaal, mida Eesti bussijuht Soomes tööd tehes Eestisse toob ja korraks pangakontole sätib, et siis sealt vahel tarbimisse võtta, on tühine võrreldes võla vastu loodud "vaba" rahaga kontol.
Ei ole midagi halba selles, et reaalvara (korterid, maad, ettevõtted) saab likviidseks rahaks muuta - tänu sellele eksisteeris kuni 2008. aastani Eestis pidevalt kasvav likviidse raha hulk. Riigijuhid ja paljud "vana kooli" inimesed manitsevad inimesi võlga võtmast, tegelikult on see puruloll seisukoht, eeldusel, et aktsepteerime kaasaegset majandus- ja pangandussüsteemi. Likviidse raha kasutamist peaks lausa reguleerima. Selle Lasnamäe korteri pantimisest saadud raha kasutamise kohta on kaks ekstreemnäidet. Kodanik A kasutab saadud raha näiteks oma äri küttesüsteemi vahetamiseks ja hakkab rohkem raha teenima reaalmajanduses, kui ta teenis enne võla võtmist. Kodanik B aga ostab endale BMW X5, mille hinnast 70% lahkub igaveseks Eestist, ja teatud aja kulumisel on sõiduki jääkväärtus nii temale kui ka Eesti rahasüsteemile ümmargune null. Ehk, Eestis paiknev reaalvara (korter) on igaveseks maha mängitud. Veel hullem on kodanik C, kes raiskab korteri eest saadud raha välisreisil, mille puhul 100% saadud rahast kaob, jääb vaid mõni tore pilt Facebooki koos pohmelliga.
Soome kasutas aastani 1985 tugevat pankade reguleerimist, kus tarbimislaenud peaaegu keelustati ja samas ettevõttele laenamist toetati. Proovige praegu minna panka, küsige 50 000 krooni tarbimislaenu oma 25 000kroonise sissetuleku juures Itaalia nahkmööbli ostmiseks, ja teisest pangast oma töökõrvalise äri alustamiseks, mõlema puhul tagatisena teie praegune palk, laenu soetamispõhjusena esimesel juhul garanteeritud null lõppväärtusega tarbimislollus ja teisel juhul vähemat teoorias väärtust kasvatav ettevõte. Vaadake, kumma jutuga saate pangast laenu?!
Kokkuvõtteks - kodanikukasvatuses ja maksupoliitikas tuleks "porgandi ja kepi" meetodil suunata raha kasutamist, kohe julgelt! Lihtsustatult peaks välisreisile kohandatav käibemaks olema näiteks 25% ja kodumaise reisi puhul 5%. Või autodele, mille hind on üle 300 000 krooni, 25% ja alla selle 12% jne.