Eksportöörid tunnevad end päris kindlalt

"Meie jaoks ei ole küsimus selles, kas ekspordilepingute tähtajad saavad läbi ja eksport jääb seisma. Pigem oleme reeglina ikka meie need, kes lepinguid avavad ja kellega soovitakse koostööd teha," kinnitas Liviko ASi juhatuse esimees Janek Kalvi.

Liviko müügikäibest moodustab eksport praegu 30%. Ettevõte on orienteeritud pikaajalisele koostööle partneritega, mis reeglina ehitatakse üles pikkadeks aastateks. "Lepingud, mis meil praegu kehtivad, ei ole sõltuvad tähtajast ega ole meie riskiobjektid," selgitas Kalvi.

Pigem on meie huvides tähtajalisi lepinguid sõlmida ja sõltuvalt olukorrast istume kas igal aastal või paari aasta tagant maha ning arutame näiteks hinnad üle, rääkis ta.

Tuleviku suhtes tunneb ennast enesekindlana ka pabermassi tootmisega tegeleva Estonian Cell ASi tehase juht Lauri Raid, kelle juhitav ettevõte ekspordib 100% oma toodetest.

"Meil on olemas püsivad partnered ja jaotame terve järgmise aasta müügimahud pikaajaliste partnerite vahel ära," selgitas Raid, kelle kinnitusel toimuvad kõik tehingud püsivate kokkulepete alusel.

Meie tüüpi tööstuses vaadatakse kord aastas lepingud üle ja juba novembri jooksul sõlmime põhilepingud järgmiseks aastaks ette ära, rääkis Raid.

"Jämedalt võttes on 60% tootmismahtudest alati järgmiseks aastaks lepingutega kaetud ja ülejäänud on koostöö kokkuleppe põhimõttel, mida jooksvalt koguste kaupa üle vaadatakse," selgitas ta.

Nõudlus on Raidi hinnangul mõistlik ja selle koha pealt kurta ei saa. "Oleks aga ka vale väita, et esineb üle- või alanõudlus," möönis ta.

Rakvere Lihakombinaadi juhatuse esimehe Anne Mere sõnul moodustas ekspordi osakaal 2010. aastal kolmandiku kogu ettevõtte käibest ja see on püsinud samas suurusjärgus võrreldes eelneva aastaga. "Rakvere Lihakombinaadil on Lätis ja Leedus tütarettevõtted, kes meie toodangut turustavad ning väljaspool Balti riike on peamised sihtturud lihatoodetele Venemaa ja Ukraina, kus müük on olnud stabiilne," rääkis Mere.

Liha ja kaasnevat toodangut turustame nii Euroopas kui ka Aasias, kuid see on peamiselt lisandväärtuseta ülejäägi mahamüümine, mille põhiargument on hind, lisas Mere.

Ka Talleggi juhatuse esimehe Teet Soormi kinnitusel ei saa lihatootmise puhul rääkida ekspordipartneritega pikaajaliste lepingute sõlmimisest.

"Kõik toimub vastavalt ostja ja müüja vahelistele kokkulepetele, meie lihtsalt täidame tellimusmahtusid," selgitas Soorm.

Soormi sõnul on tootmistsükli pikkus kaks aastat, seega planeeritakse kogu elu väga pikaajaliselt ette.

"Algtootmise mahud on tõuge müümisele ja kõik kogused peavad olema müüdud," rääkis ta. "Meie põhiturg on koduturg, kuid aeg-ajalt tekib ka uusi ekspordikliente, kes ostavad mõne koormatäie, need aga ei ole püsivad."

Nõudlus koduturul ehk Eestis, Lätis ja Leedus kasvab pidevalt ja müüme vaid selle mujale, mis Balti riikides üle jääb, lisas Soorm.

Ekspordi osas tunneb ennast ebakindlamalt saematerjali tootmisega tegeleva Toftan ASi juhatuse esimees Martin Arula, kelle sõnul pole puiduturul ekspordi osas olulist paranemist näha olnud.

"Praegu väga rasked ajad, käes on järjekordne langus ning uus kriis peale tulemas," rääkis Arula, kelle sõnul ekspordib Toftan 65% oma toodetest.

Toftanil on praegu olemas ekspordilepingud pooleteiseks kuuks ehk aasta lõpuni. "Arvestades seda, mis on viimased kolm aastat toimunud, on see olukord päris hea," arvas Arula. "Tavaliselt on kuuajalised lepingud ja naljalt üle kolme kuu neid ei tehta."

Arula kinnitusel langeb nõudlus puidutööstuses vähese tarbimine ja ületootmise tõttu väga kiiresti nii siseturul kui ka eksporditurgudel. "Tulemas on kolmas kriis viimase kolme aasta jooksul ja seetõttu oleme sunnitud tootmismahtude säilitamise nimel müüma odavamalt ning otsima uusi ekspordi turge," rääkis ta.

Meie ettevõttes tuleb praegu üle poole käibest ekspordist. Järgmisel aastal on plaanis eksporti veidi kasvatada ka.

Tsemendiäris sõlmitakse lepinguid üks aasta ette. Meie kuulume Heidelberg gruppi (Heidelberg Cement Group) ja suurem osa ekspordist läheb sisemüügina Heidelgbergi ettevõtetele Venemaal ja Lätis ning meie teisele omanikule Soomes. Eks me tasapisi tegeleme ka uute klientide otsimisega.

Põhilised ekspordipartnerid on olemas ja meie asi jookseb suhteliselt rööbastel. Soomega on meil järgmiseks aastaks leping tehtud, Venemaa ja Lätiga on kogused fikseeritud. Jooksvalt lisanduvad veel väikesed lepingud, millega müüme Venemaale.

Praegu näeme küll Venemaa ja Soome mahtude kasvu, mis peaksid ka hindade suhtes paranema. Läti puhul näeme seda ehk ülejärgmisel aastal. Samas ei saa tsemendi osas ennast kunagi täielikult kindlustada, sest sõltume palju ehitusturust.