Kliimaagentuuril on ja ei ole otsust

Riigikontrolör Mihkel Oviir vastas 20. septembril riigikogus keskerakondlaste arupärimisele kliima- ja energiaagentuuri (KENA) tegevuse kohta, lausudes muu hulgas: "Projekte on toetatud üldjuhul ilma avalikku konkurssi välja kuulutamata ning nii mõnegi projekti toetamine on küsitav. Näiteks otsustas agentuuri nõukoda ehitada maksumaksja raha eest Jõelähtme golfikeskusesse 4,6 miljoni krooni eest kaks passiivmaja tüüpi ühepereelamut, mis väidetavalt hiljem maha müüakse."

Saadan agentuuri juhile Kristiina Rebasele küsimused, millal toimus vastav konkurss, kes sellel osalesid ning millal toimus projektile esimene rahaeraldus.

"Kliimaagentuur ei ole välja kuulutanud ühtegi passiivmaja ehituse konkurssi ega eraldanud ühelegi passiivmajaprojektile ka raha," tuleb kiiresti vastus.

Samas on teada, et golfikeskuses ehitatakse ühte passiivmaja, juulikuus pandi majale pidulikult nurgakivi ning augusti keskel üllitas agentuur ka pressiteate, et projekt toimub Jõelähtme elamumessi ning kliimaagentuuri koostöös.

Rebane kinnitab, et agentuur ei ole selle ehitusega mitte kuidagi seotud, ei ole seda rahastanud ega tee seda ka tulevikus.

"Küll aga kasutame antud passiivmaja ehitust passiivmaja kui mudeli õppefilmi koostamisel, tuues välja näitena ühe võimaliku tehnoloogia baasil ehitatava hoone ehituslikud plussid ja miinused," lisab ta. Film maksab natuke alla 300 000 krooni.

Pinnin agentuuri juhti edasi, sest selgust miljonite kroonide eraldamise kohta ikka ei ole.

Peagi tuleb vastus, et kliimaagentuuri nõukoda ei ole langetanud otsust 4,6 miljoni krooni eraldamiseks passiivmaja ehitamiseks.

Proovin uuesti. Kas riigikontrolör valetas või millisest otsusest ta oma kõnes rääkis?

"Riigikontrolöri vastuses riigikogu liikmete arupärimisele esines ebatäpsusi. Kõne sisu tagamaade kohta tuleks aga täpsustavaid küsimusi esitada riigikontrolörile," teatab Rebane napilt.

Kui agentuurist abi ei saa, küsime siis riigikontrollist. Viimasel pole varjata midagi ning sealt saadud andmete baasil saadan Rebasele uued küsimused.

Millises seisus on praegu Estonian Golf & Country Clubi territooriumile kahe ühepereelamu tüüpi hoone rajamise projekt?

Kliimaagentuur on planeerinud ehitusmaksumuseks kokku 4,6 miljonit krooni. Kuidas see summa on saadud, kes tegi hinnapakkumised?

Kes otsustas ning miks, et ehitatakse just aktsiaseltsile International Baltic Golfmarina kuuluvatele kinnistutele? Millised olid alternatiivid?

Millistel tingimustel valitakse välja ehitaja?

Rebane helistab ja soovib kohtuda. Saamegi temaga ühel läinud nädala pärastlõunal kokku Lauteri tänaval asuvas agentuuri kontoris.

Rebane on hiljuti roheliste erakonnast välja astunud, liiga palju viidati erakondlikule kuuluvusele ning see hakkas juba tööd segama.

Näitan agentuuri nõukojale esitatud otsuseprojekti, mille järgi ehitatakse kaks ühepereelamut Jõelähtme golfikeskuse territooriumile.

"Tegemist on töödokumentidega, mitte otsustega," pareerib Rebane.

Kuid fakt on see, et 31. augustil toimunud kliimaagentuuri nõukoja ja KredExi nõukogu ühisistungi otsuses seisab must valgel, et toetatakse agentuuri projekti rajada Jõelähtme valda Manniva külla kaks ühepereelamu tüüpi hoonet.

Rebane seletab, et kliimaagentuur ei tea praegu, kuhu need majad tulevad. "Ei saa välistada, et need ehitatakse ka mujale," põhjendab ta, miks riigikontrolöri kõnes esines ebatäpsusi.

Miks te tahtsite anda ehitajale 10 aastaks 1% intressiga laenu, see on ju üsna ebatavaline?

Ka sellele on vastus olemas: "Sest soovisime hoone rajaja siduda hoonega, et ei oleks poole ehituse ajal minemajalutamist, nagu viimasel ajal tihti juhtub."

KredExi nõukogu initsiatiivil tõmmati aga see punkt otsusest maha ning laenuandmine jääb seekord ära.

Agentuuri juht kinnitab mitmel korral, et ehitaja leidmiseks tuleb konkurss ning 5-6 firmale on juba kutsed saadetud.

Miks peab aga agentuur selliseid maju ehitama?

Rebase hinnangul on see üks vähestest võimalustest, kuidas teha sellist näidismaja. "Agentuur müüb majad hiljem maha ning inimestega, kes need majad ära ostavad, tehakse leping, et kahe-kolme aasta jooksul saab agentuur jälgida kulutusi energiale. Samuti on kindlasti võimalik maju edaspidi väljast vaadata," kinnitab ta.

Tänavu sai kliimaagentuuril riigieelarvest 86 miljonit krooni, järgmise aasta eelarves pole plaanitud enam sentigi. Kuid agentuuri töötajaid see ei heiduta, sest Rebase sõnul saadakse selle aasta rahaga edukalt hakkama kuni järgmise aasta lõpuni.