Rootsi toob naeru ka eestlase näole

Kuigi Rootsi suurima majanduslehe võrguväljaandes di.se hüüdsid mitmed lugejad Rootsi III kvartali 6,9protsendilise majanduskasvu uudise peale "liiga vähe ja liiga hilja!", on tegemist numbriga, mis peaks rootslasi rõõmustama panema. Pole ju sellist aastast kasvu sealmail nähtud vähemalt 1971. aastast, mil üldse hakati kvartaalset majanduskasvu arvutama.

Ja olgem ausad - kui rootslane rõõmustab, hakkab, tõsi, ehk teatud viivitusega, rõõmustama ka eestlane. Sest me oleme sealse majandusega nabanööri mööda ikka väga seotud.

Enamik meie ekspordist läheb Soome kõrval just Rootsi, kus sisetarbimine kasvab. Ja kõige enam otseinvesteeringutest saabub meile just Rootsist.

Niisiis selge, et meeleolu muutus seal toob kasu Eestile. On see siis Skandinaavia pankade leebem laenupoliitika või lihtsalt Rootsi ettevõtjate investeerimishasardi ja sealsete tarbijate ostmislõbu taastumise kaudu. Hea Rootsi aeg uues võtmes, kus suure veduri taga olev väike vagun samuti kiiremini liikuma hakkab.

Eestil on Skandinaavia suurima majanduse Rootsiga võrreldes üks selgepiiriline sarnasus. Selleks on tugev rahanduskontroll - riigieelarve väike defitsiit. Eesti küll jõudis selleni suurte kulukärbetega, kuid praegu oleme mõlemad seisus, kus ei pea järgnevatel aastatel maksumaksja raha suunama laenude teenindamiseks.

Ja siin tuleb välja üks meie võimalusi, mis võib anda tugeva tõuke aastate pärast. Kuna riik pole laenudega koormatud, annab see võimaluse maksukoormuse kahandamise kaudu suurendada ettevõtluse investeerimisvõimet ja kodanikkonna jõukust. Iseküsimus, kas Euroopa maksukoormuse tipus olev Rootsi seda kasutada tahab, kuid viimastel aastatel maksukoormust tõstnud Eestile oleks see hea võimalus, kuidas end atraktiivsemaks muuta. Õnneks on sõnades seda toetanud ka valitsev koalitsioon.

Selleks tuleks aga kindlasti hoida avaliku sektori kulud kontrolli all edasi. Ka palkade kasv. Palgakasv on iseenesest hea ja loomulik, kui seda veab erasektor. Kui aga seda hakkab tegema avalik sektor, on tegemist ebaloomuliku ja riigi konkurentsivõimet kahjustava trendiga.

Äripäev loodab, et kõrgemate riigiametnike aastane palkade külmutamine jätkub ka 2012. aastal, mis võimaldaks ülejäänud avaliku sektori töötajate palkade tõusu mitte kampaania korras, vaid sisuliselt ette võtta. Sest on selge - kui tõusevad ees kõrgete ametnike palgad, pole sisepoliitiliselt võimalik suurt avaliku sektori palgatõusu vältida. Loodame, et peaminister peab eelmisel nädalal välja käidud lausega, et majanduskasv pöördub peatselt palgakasvuks, silmas siiski erasektorit esimesena.

Tagasi alguse juurde. Soome majandus kasvas septembris 4,2%, mis on samuti Euroopa tippklassi kuuluv näitaja. Meil on head töökad naabrid, kes idanaabri ettenägematust kompenseerivad.

Autor: ÄP