Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi toob naeru ka eestlase näole

    Kuigi Rootsi suurima majanduslehe võrguväljaandes di.se hüüdsid mitmed lugejad Rootsi III kvartali 6,9protsendilise majanduskasvu uudise peale "liiga vähe ja liiga hilja!", on tegemist numbriga, mis peaks rootslasi rõõmustama panema. Pole ju sellist aastast kasvu sealmail nähtud vähemalt 1971. aastast, mil üldse hakati kvartaalset majanduskasvu arvutama.
    Ja olgem ausad - kui rootslane rõõmustab, hakkab, tõsi, ehk teatud viivitusega, rõõmustama ka eestlane. Sest me oleme sealse majandusega nabanööri mööda ikka väga seotud.
    Enamik meie ekspordist läheb Soome kõrval just Rootsi, kus sisetarbimine kasvab. Ja kõige enam otseinvesteeringutest saabub meile just Rootsist.
    Niisiis selge, et meeleolu muutus seal toob kasu Eestile. On see siis Skandinaavia pankade leebem laenupoliitika või lihtsalt Rootsi ettevõtjate investeerimishasardi ja sealsete tarbijate ostmislõbu taastumise kaudu. Hea Rootsi aeg uues võtmes, kus suure veduri taga olev väike vagun samuti kiiremini liikuma hakkab.
    Eestil on Skandinaavia suurima majanduse Rootsiga võrreldes üks selgepiiriline sarnasus. Selleks on tugev rahanduskontroll - riigieelarve väike defitsiit. Eesti küll jõudis selleni suurte kulukärbetega, kuid praegu oleme mõlemad seisus, kus ei pea järgnevatel aastatel maksumaksja raha suunama laenude teenindamiseks.
    Ja siin tuleb välja üks meie võimalusi, mis võib anda tugeva tõuke aastate pärast. Kuna riik pole laenudega koormatud, annab see võimaluse maksukoormuse kahandamise kaudu suurendada ettevõtluse investeerimisvõimet ja kodanikkonna jõukust. Iseküsimus, kas Euroopa maksukoormuse tipus olev Rootsi seda kasutada tahab, kuid viimastel aastatel maksukoormust tõstnud Eestile oleks see hea võimalus, kuidas end atraktiivsemaks muuta. Õnneks on sõnades seda toetanud ka valitsev koalitsioon.
    Selleks tuleks aga kindlasti hoida avaliku sektori kulud kontrolli all edasi. Ka palkade kasv. Palgakasv on iseenesest hea ja loomulik, kui seda veab erasektor. Kui aga seda hakkab tegema avalik sektor, on tegemist ebaloomuliku ja riigi konkurentsivõimet kahjustava trendiga.
    Äripäev loodab, et kõrgemate riigiametnike aastane palkade külmutamine jätkub ka 2012. aastal, mis võimaldaks ülejäänud avaliku sektori töötajate palkade tõusu mitte kampaania korras, vaid sisuliselt ette võtta. Sest on selge - kui tõusevad ees kõrgete ametnike palgad, pole sisepoliitiliselt võimalik suurt avaliku sektori palgatõusu vältida. Loodame, et peaminister peab eelmisel nädalal välja käidud lausega, et majanduskasv pöördub peatselt palgakasvuks, silmas siiski erasektorit esimesena.
    Tagasi alguse juurde. Soome majandus kasvas septembris 4,2%, mis on samuti Euroopa tippklassi kuuluv näitaja. Meil on head töökad naabrid, kes idanaabri ettenägematust kompenseerivad.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Baltikumi suurim elamusspordikeskus paneb Peetris uksed kinni
Tallinna külje all Peetris paneb uksed kinni seal kaheksa aastat tegutsenud elamusspordikeskus, kus on saanud erinevate ekstreemspordialadega tegeleda nii harrastajad kui professionaalid.
Tallinna külje all Peetris paneb uksed kinni seal kaheksa aastat tegutsenud elamusspordikeskus, kus on saanud erinevate ekstreemspordialadega tegeleda nii harrastajad kui professionaalid.