• Jaga lugu:

    EKP on börside lootuskiir

    Novembrikuu halvemuselt teine aktsiaturg Hispaania liikus eile maailmas kõige rõõmsamalt, kuna investorites tekkis usk, et Euroopa üks suurimaid riike ei pruugigi finantsabi vajada.
    Saksamaa majandusminister Rainer Bruederle ütles eile, et Hispaania ja Portugal saavad abi vältida, kui nad võtavad ette vajalikud sammud eelarvedefitsiidi kärpimiseks. "Riik, mis teeb vajalikke struktuurseid muutusi, on edukas ning igal riigil on võimalus teha, mis vaja," märkis Bruederle.
    Rahu pakkus turgudele ka Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet, kelle sõnul pole euroala finantssüsteemi stabiilsust vaja üldse küsimärgi alla seada.
    Turud lugesid sellest lausest välja, et täna toimuval Euroopa Keskpanga nõukogu koosolekul antakse mingi signaal üleeuroopalise võlakirjakriisi leviku pidurdumisest. Osa investoreid loodab, et keskpank annab ka täna vihjeid võimaliku rahapakkumise suurendamise kohta.
    Nimelt on viimastel päevadel tekkinud turgudel küsimusi, kas Euroopa Liidu ja IMFi 750 miljardi eurone abipakett on küllaldaselt suur juhuks, kui finantsraskustesse satuvad näiteks Portugal ja Hispaania. Viimasel ajal on võimalike abivajajate nimekirja täiendatud ka suurt riigivõlakoormat kandva Belgiaga.
    Kreeka neelas mais abipaketist mäletatavasti 110 miljardit eurot ning eelmisel nädalavahetusel sai Iirimaa oma pangandussektori päästmiseks garantiisid 85 miljardi euro eest.
    Möödunud kuul 15,3% kaotanud Hispaania aktsiaturgu jälgiv IBEX indeks sööstis eile üles 4%, olles sellega maailma parim aktsiaturg. (Ajutist) kergendust nautisid ka Tsehhi (3,6%), Ungari (3,2%) ja Kreeka (3,9%).
    Tõusu vedas Hispaanias pangandussektor. Pankadele andis jõudu üles ronida Deutsche Bank AG tegevjuht Josef Ackermann, kes ütles, et investorite usaldamatus Hispaania vastu on põhjendamatu ning pangandussektori probleemid on "juhitavad".
    Eile turgude ülesrääkimine õnnestus.
    Eks täna paistab, kas Euroopa Keskpank suudab investorite üles köetud lootusi ka reaalselt täita.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Tulemuste ootus keris indekseid ülespoole
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
USA peamised indeksid lõpetasid päeva kergelt rohelises, kui investorid ootavad suure huviga suurte tehnoloogiaettevõtete teise kvartali tulemusi ning Föderaalreservi kohtumist, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.