Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parim riskimaandus: lükka hinnatõusu risk tarbija kanda

    Nordea Panga peaökonomist räägib, mil määral saaksid Eesti ettevõtted end järskude toormehinna muutuste eest kaitsta tuletislepingutega.

    Äripäeva Finantsjuhtimise Infolehe tehtud intervjuu Nordea Panga peaökonomisti Tõnu Palmiga.
    Viimastel kuudel on Eestis tihti juttu olnud toidukaupade hinnatõusust põllumajandustoorme kallinemise tõttu maailmaturul. Kas näiteks pagari- ja piimatööstused oleksid saanud tuletislepingutega panna ennast olukorda, kus tooraine hinnatõus läheb neist mõnda aega n-ö mööda?
    Teoorias on see võimalik ja vajalik, kuid praktikas suhteliselt keeruline. Peamine probleem peitub baasiriskis. Eesti põllumajandustoodete hinnad ei lähtu enamasti toorainebörsidel kaubeldavast toorainest, vaid muudest teguritest. Näiteks  Euroopa Liidu või Eesti riigi interventsioonihinnad või muu säärane.
    Kui mõelda tooraine hinnariskide maandamisele, tuleks esimese etapina alati analüüsida, kas riski on võimalik lõpptootesse edasi panna ehk lükata hinnatõus tarbija kanda. Kui see on võimalik, peaks ettevõte alati selle kasuks otsustama.Teine oluline takistus hindade fikseerimisel on konkurentsiolukord. Riske maandades võib juhtuda, et konkurendid seda samal ajal ei tee ja nii tekitatakse endale uusi riske.Põllumajandussaaduste hinnariskide maandamine tuletisinstrumentidega võiks olla mõeldav, kui seda tehakse pikaks ajaks. Sellisel juhul ei ole baasirisk nii suur – mitme aasta jooksul tasandub see välja. Ka siis, kui tooraine sisseostu valem on otseselt seotud börsil kaubeldavate instrumentidega või indeksitega.
    Aga muud valdkonnad peale põllumajanduse – kui paljude toorainete hinnariski maandamiseks leidub finantsturgudel instrumente, mis kõlbaksid kasutamiseks ka arvestatavale hulgale Eesti ettevõtetele?
    Instrumente on palju, kuid Eesti ettevõtetele sobivaid vähe. Enamik Eesti ettevõtteid ostab kütust valemiga, mis tuleneb otseselt Euroopas kaubeldavast futuurist. Lisaks ostavad Eesti ettevõtted ka metalli ja elektrit börsihinnaga.
    Kui mõelda finantsinstrumentide kasutamisele, peaks ettevõte kõigepealt leidma võimaluse, kuidas siduda sisseostetavate toorainete hinnad maailmaturu hindadega. Sellisel juhul oleks lihtne ka riske maandada.Seni ei ole Eesti ettevõtted seda teha eelistanud, sest enamasti on Euroopa hinnad kõrgemad kui kohalikud ning börsil kaubeldavad instrumendid on oluliselt volatiilsemad kui kohalikud hinnad.
    Millised ettevõtted võiks Eestis näiteks tuua kui toormeriskide kõige asjatundlikumad juhtijad, kelle käest teistel oleks palju õppida?
    Ettevõtted, kes tegelevad kütustega. Nii tootjad kui tarbijad. Laevandus, lennundus, keemiatööstus. Kõige aktiivsemalt kasutavad Eestis tuletisinstrumente kütuste hulgimüüjad.
    Milliseid nõudeid esitab ettevõttele tuletislepingute kasutamine riskijuhtimiseks? Kas ettevõtte suurusele on ette nähtud alampiir, millest väiksemate ettevõtete jaoks pole asjal mõtet?
    Esmalt vabade vahendite olemasolu või väga head krediidivõimet, et ei tekiks olukorda, kus ettevõte peab sulgema maandustehingud enne õiget aega, sest puuduvad vahendid negatiivse turuväärtuse katmiseks. Näiteks kaup, mille müügist raha saadakse, ei ole veel valmis või on kliendi poole teel ja maksetähtaeg ei ole veel saabunud jne.
    Oluline on ka ettevõtte suurus. Enamasti algab piir, kus tasub tooraine hinnariskide maandamisele mõelda, tasemelt 100 miljonit krooni käivet aastas.Finantsjuhtimise Infoleht
    taustMilleks kasutavad tuletisväärtpabereid maailma suurimad ettevõtted?
    Rahvusvaheline Tuletisväärtpaberite Assotsiatsioon (ISDA) küsitles 2009. aastal maailma 500 suurimat ettevõtet (Fortune 500) tuletislepingute kasutamise teemal. Tuletislepingute kasutamine jätkab kasvu, leidis ISDA, võrreldes tulemusi eelmise, 2003. aastal korraldatud küsitlusega.Ameerika ja Euroopa suurfirmade seas on tuletislepingute kasutajaid üle 90%. Lõuna-Korea ettevõtetest, keda oli esiviiesajas 15, kasutab neid 13 ehk samuti peaaegu 90%. Erandlik on Hiina – kasutajate protsent on 63 ehk 29 ettevõttest 18.Kõige levinum on valuutatuletiste kasutamine, seda tehakse laialdaselt kõigis sektorites. Peaaegu sama populaarsed on intressituletised. Toormetuletiste kasutamine on oluliselt vähem levinud (erandiks baasmaterjalide ja kommunaalteenuste sektor), samuti krediidi- ja aktsiatuletiste kasutamine, mis on peamiselt finantsasutuste pärusmaa.
    Autor: Finantsjuhtimine, Äripäeva infoleht
  • Hetkel kuum
Leonardo Ortega: ilma vajaliku välistööjõuta ei tule ka oodatud majanduskasvu
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Eesti IKT-sektorit ja tööstussektorit kimbutavad samad välistööjõu mured. Vajame muutusteks uusi tingimusi, kirjutab EASi Work in Estonia juht Leonardo Ortega.
Lühikeseks müüjatel oli rekordiline nädal
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Lühikeseks müüjad teenisid suurt tehnoloogiaettevõtete aktsiate müügist rekordilise nädalase kasumi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Ringkonnakohus otsustas Potapenko ja Turõgini USA-le välja anda
Tallinna ringkonnakohus nõustus esmaspäevases otsuses valitsuse järeldusega, et Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin tuleks USA-le välja anda.
Tallinna ringkonnakohus nõustus esmaspäevases otsuses valitsuse järeldusega, et Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin tuleks USA-le välja anda.
Nopri Talu plaanib sel aastal kõva kasumi ja käibekasvu
Juustu- ja piimatoodete tootja Nopri Talu lõpetas eelmise aasta 12protsendise käibekasvuga, kuid selle aasta plaan on veel kõvem nii käibe kui ka kasumi mõttes.
Juustu- ja piimatoodete tootja Nopri Talu lõpetas eelmise aasta 12protsendise käibekasvuga, kuid selle aasta plaan on veel kõvem nii käibe kui ka kasumi mõttes.