• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikogu võttis vastu 2011. aasta riigieelarve

    Riigikogu kiitis täna heaks 2011. aasta riigieelarve, millega kasvavad konsolideerimata kulud võrreldes tänavusega viis protsenti 94 miljardi krooni ehk kuue miljardi euroni.

    Oodatavad tulud suurenevad 2,1 protsendi võrra 89,2 miljardi krooni ehk 5,7 miljardi euroni. Järgmise aasta valitsussektori eeldatav tekkepõhine eelarvepuudujääk on 1,6 protsenti SKP-st.
    Võrreldes eelarvestrateegias seatud sihile kahanes puudujääk 0,4 protsendipunkti võrra. Ülejääki on plaanis jõuda 2013. aastaks, et võimalikult kiiresti hakata taas kasvatama kriisi ajal kahanenud reserve.
    "Järgmise aasta eelarve olulisim eesmärk on Eesti konkurentsivõime ning stabiilse majanduskeskkonna tagamine. Vaid sellistes oludes on võimalik tööhõive, palkade ja pensionide kasv. Ent meil on jalad juba sedavõrd maas, et tublisti paraneb ka kultuuri, hariduse ja sotsiaalpoliitika rahastamine," ütles rahandusminister Jürgen Ligi.
    Investeeringute maht eelarves on läbi aegade suurim, ulatudes ligi 15 miljardi kroonini. Oluline osa kasvust suunatakse haridusse, mille kulud tervikuna kasvavad rohkem kui seitsme protsendi võrra. Suurenenud rahastuse arvelt on kavas renoveerida koolimajasid üle Eesti ning kasv võimaldab jätkata riikliku koolitustellimuse ning teadus- ja arendustegevuse finantseerimist saavutatud tasemel.
    Kaitsekulutused suurenevad 1,9 protsendini SKP-st, millega tagatakse igapäevaste personali- ja tegevuskulude kõrval ka piisavad investeeringud tehnikasse ja kasarmutesse ning harjutusväljadesse. Kultuuriministeeriumi haldusala eelarve suureneb järgmisel aastal üle 17 protsendi. Toetatakse Tallinn 2011 kultuuripealinna projekti ning muuseume. Välisvahendite kaasabil alustatakse Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitust ning renoveeritakse mitmeid teisigi mahukaid kultuuriobjekte. Kokku suurenevad kultuuri kulud koos regionaalsete kultuuriobjektidele eraldavate investeeringutoetustega 28,7 protsenti.
    Kulude üldmahu kasvu peamised allikad on ülemäärase saastekvoodi müügitulu ja eurotoetused. Prognoosi järgi on oodata tulude kasvu maksutulude arvelt. Tuludest 74,4 protsenti moodustavad maksulised ning 25,6 protsenti mittemaksulised.
    Riigikogus heaks kiidetud muudatusettepanekutega suurenes eelarve kulude kogumaht umbes 150 miljoni krooni võrra. Kõige enam ehk 72 miljoni krooni võrra suurenesid kultuuriministeeriumi valitsemisala kulud. Haridus-ja teadusministeeriumi valitsemisala kulud suurenesid 35 miljoni krooni võrra, millest välisvahendite kaasfinantseerimiseks läheb 20 miljonit krooni. Lisanduvate kulude katteallikaks on peamiselt riigile kuuluva maa täiendav müük, mille müügiprognoosi on uuendatud tulenevalt majanduse elavnemisest selle aasta lõpus.
    Riigikogus tehtud ettepanekute alusel suurendatakse veel toimetulekupiiri 20 protsenti 1200 kroonile. Sellega kasvavad eelarves toimetulekutoetuse kulud 64 miljoni krooni võrra ning kokku kulub toetuse maksmiseks 414 miljonit krooni. Toetuse suurendamist võimaldas kõrgemate riigiteenistujate palgatõusu edasilükkamisega saavutatud kokkuhoid. Ligi 150 muudatusettepanekut ei leidnud riigikogu heakskiitu, kuna ettepanekutes välja toodud katteallikat ei olnud võimalik kasutada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Börs: tehnoloogiasektor tõi turgudele suure tõusu
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Omikron jõudis Lätti
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.