Miljardi ulatuses aktsiisist ilma?

Riigikontroll auditeeris, kas riigi tegevus toetab pakendijäätmete kogumist ning taaskasutamist selliselt, et pakendiettevõtjad taaskasutaksid võimalikult suure osa pakendijäätmeid ning oleksid täidetud Euroopa Liidu pakendidirektiivis sätestatud taaskasutuse eesmärgid.

Tarbimise kasvu tõttu on pakendijäätmete teke viimasel aastakümnel kahekordistunud: 2008. aastal tekitati Eestis ligikaudu 215 000 tonni pakendijäätmeid. Kuigi pakendijäätmed tuleks valdavalt taaskasutada, moodustavad pakendid mahuliselt ligi poole Eesti kodude prügikasti sisust, mis üldjuhul jõuab prügimäele. Halvimal juhul leiavad pakendijäätmed tee metsa alla, põhjustades prügistamist, või põletatakse kodumajapidamises, mis on ohtlik tervisele ja keskkonnale.

Riigikontrolli hinnangul ei ole riik suutnud tagada, et pakendiettevõtjad vastutaksid täies ulatuses nende poolt turule toodud pakendijäätmete taaskasutamise eest. Selle peamiseks põhjuseks on puudulik järelevalve pakendiettevõtjate, neid esindavate taaskasutusorganisatsioonide ning pakendijäätmete taaskasutajate üle. Seetõttu on tekkinud olukord, kus riik tervikuna ei suuda pakendijäätmeid Euroopa Liidu sihtmäärade ulatuses taaskasutada, kuid samas väidavad pakendiettevõtjaid esindavad organisatsioonid, et nemad on oma kohustused sihtmäärade piires täitnud.

Riigikontrolli hinnangul võis pakendite turule toomise ja taaskasutuse andmete kontrollimatuse tõttu jääda riigile 2009. aastal laekumata ligikaudu ühe miljardi krooni ulatuses pakendiaktsiisi. Kuna inimestel on ebamugav pakendijäätmeid liigiti koguda, rändab suur osa taaskasutatavast pakendimaterjalist olmejäätmetega koos prügimäele. Euroopa Liidu seatud taaskasutuse eesmärgi täitmata jätmise korral jääb vastutavaks riik, mitte pakendiettevõtjad.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi oli nõus enamiku Riigikontrolli soovitustega. Ministeeriumi 2010. aasta tööplaanis on koostada pakendiseaduse muutmise eelnõu, millega kavandatakse reguleerida mitmeid auditi käigus selgunud probleeme, sh pakendite taaskasutustõendite väljastamist, andmete auditeerimist, taaskasutusorganisatsioonide akrediteeringu tähtajaliseks muutmist jms.

Tamkivi tõdes, et pakendiregistrile ja jäätmearuandluse infosüsteemi esitatud andmed pakendijäätmete tekke kohta on puudulikud. Pakendiregistri toimimist aitavad parandada 2010. ja 2011. a kestvad arendustööd. Keskkonnaminister soosis Riigikontrolli ettepanekut tasuda mingi osa pakendiaktsiisi pakendi turule toomise hetkel. Seetõttu peaks ministri hinnangul järelevalvet pakendi ja pakendijäätmete turule toomise üle valdavalt teostama maksu- ja tolliamet, samas kui taaskasutuse sihtmäärade täitmist peaks kontrollima keskkonnainspektsioon. Keskkonnamister nõustus, et keskkonnainspektsiooni võimekust pakendijäätmete valdkonnas tuleb parandada.

Rahandusminister Jürgen Ligi on nõus, et pakendiaktsiis kui meede pakendiringluse tagamiseks on kehtival kujul ajale jalgu jäänud ning süsteem tuleb ümber teha. Seda tehakse valitsemisala arengukavas aastateks 2011–2014 planeeritud maksusüsteemi jätkusuutlikkuse suurendamise raames. Ka Ligi hinnangul tasub kaaluda sellise süsteemi loomist, kus osa aktsiisist tuleb maksta turule toomise hetkel. Rahandusministri sõnul peab pakendiregistri aruandekohuslaste üle tehtava järelevalve parandamiseks tagama, et pakendiregistris olevad andmed on usaldusväärsed ning register võimaldab teha

järelevalvetoiminguteks vajalikke päringuid.