Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miljardi ulatuses aktsiisist ilma?

    Riigikontrolli auditist selgub, et kontrollimatuse tõttu võis jääda riigile 2009. aastal laekumata ühe miljardi krooni ulatuses pakendiaktsiisi.

    Riigikontroll auditeeris, kas riigi tegevus toetab pakendijäätmete kogumist ning taaskasutamist selliselt, et pakendiettevõtjad taaskasutaksid võimalikult suure osa pakendijäätmeid ning oleksid täidetud Euroopa Liidu pakendidirektiivis sätestatud taaskasutuse eesmärgid.
    Tarbimise kasvu tõttu on pakendijäätmete teke viimasel aastakümnel kahekordistunud: 2008. aastal tekitati Eestis ligikaudu 215 000 tonni pakendijäätmeid. Kuigi pakendijäätmed tuleks valdavalt taaskasutada, moodustavad pakendid mahuliselt ligi poole Eesti kodude prügikasti sisust, mis üldjuhul jõuab prügimäele. Halvimal juhul leiavad pakendijäätmed tee metsa alla, põhjustades prügistamist, või põletatakse kodumajapidamises, mis on ohtlik tervisele ja keskkonnale.
    Riigikontrolli hinnangul ei ole riik suutnud tagada, et pakendiettevõtjad vastutaksid täies ulatuses nende poolt turule toodud pakendijäätmete taaskasutamise eest. Selle peamiseks põhjuseks on puudulik järelevalve pakendiettevõtjate, neid esindavate taaskasutusorganisatsioonide ning pakendijäätmete taaskasutajate üle. Seetõttu on tekkinud olukord, kus riik tervikuna ei suuda pakendijäätmeid Euroopa Liidu sihtmäärade ulatuses taaskasutada, kuid samas väidavad pakendiettevõtjaid esindavad organisatsioonid, et nemad on oma kohustused sihtmäärade piires täitnud.
    Riigikontrolli hinnangul võis pakendite turule toomise ja taaskasutuse andmete kontrollimatuse tõttu jääda riigile 2009. aastal laekumata ligikaudu ühe miljardi krooni ulatuses pakendiaktsiisi. Kuna inimestel on ebamugav pakendijäätmeid liigiti koguda, rändab suur osa taaskasutatavast pakendimaterjalist olmejäätmetega koos prügimäele. Euroopa Liidu seatud taaskasutuse eesmärgi täitmata jätmise korral jääb vastutavaks riik, mitte pakendiettevõtjad.
    Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi oli nõus enamiku Riigikontrolli soovitustega. Ministeeriumi 2010. aasta tööplaanis on koostada pakendiseaduse muutmise eelnõu, millega kavandatakse reguleerida mitmeid auditi käigus selgunud probleeme, sh pakendite taaskasutustõendite väljastamist, andmete auditeerimist, taaskasutusorganisatsioonide akrediteeringu tähtajaliseks muutmist jms.
    Tamkivi tõdes, et pakendiregistrile ja jäätmearuandluse infosüsteemi esitatud andmed pakendijäätmete tekke kohta on puudulikud. Pakendiregistri toimimist aitavad parandada 2010. ja 2011. a kestvad arendustööd. Keskkonnaminister soosis Riigikontrolli ettepanekut tasuda mingi osa pakendiaktsiisi pakendi turule toomise hetkel. Seetõttu peaks ministri hinnangul järelevalvet pakendi ja pakendijäätmete turule toomise üle valdavalt teostama maksu- ja tolliamet, samas kui taaskasutuse sihtmäärade täitmist peaks kontrollima keskkonnainspektsioon. Keskkonnamister nõustus, et keskkonnainspektsiooni võimekust pakendijäätmete valdkonnas tuleb parandada.
    Rahandusminister Jürgen Ligi on nõus, et pakendiaktsiis kui meede pakendiringluse tagamiseks on kehtival kujul ajale jalgu jäänud ning süsteem tuleb ümber teha. Seda tehakse valitsemisala arengukavas aastateks 2011–2014 planeeritud maksusüsteemi jätkusuutlikkuse suurendamise raames. Ka Ligi hinnangul tasub kaaluda sellise süsteemi loomist, kus osa aktsiisist tuleb maksta turule toomise hetkel. Rahandusministri sõnul peab pakendiregistri aruandekohuslaste üle tehtava järelevalve parandamiseks tagama, et pakendiregistris olevad andmed on usaldusväärsed ning register võimaldab teha
    järelevalvetoiminguteks vajalikke päringuid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Keskpanga protokoll rahustas USA aktsiaturud kergelt kerkima
Täna avaldatud Föderaalreservi viimase istungi protokollist nähtub, et Ühendriikide keskpank kavatseb inflatsiooniga vihast võitlust jätkata – see rahustas aktsiaturge niivõrd, et nood sulgusid kerges plussis.
Täna avaldatud Föderaalreservi viimase istungi protokollist nähtub, et Ühendriikide keskpank kavatseb inflatsiooniga vihast võitlust jätkata – see rahustas aktsiaturge niivõrd, et nood sulgusid kerges plussis.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Eesti suurendab kaitseväe sõjaaja koosseisu veerandi võrra
Eesti kaitsevägi hakkab lähiaastail välja õpetama veel 10 000 reservväelast, kes sõja puhkemise korral määrataks maakaitse üksustesse.
Eesti kaitsevägi hakkab lähiaastail välja õpetama veel 10 000 reservväelast, kes sõja puhkemise korral määrataks maakaitse üksustesse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.