Äripäev • 22 märts 2017

Riik plaanib lajatada uue pakendiaktsiisiga

Rimi Eesti Foodi tarneahela juht Allar Kahju  Foto: Eiko Kink

Täna toimus Kaupmeeste Liidu liikmete kohtumine rahandusminister Sven Sesteriga, et arutada kahekomponendilise pakendiaktsiisi otsest mõju ettevõtjale. RIMI on idee suhtes kriitiline ja väidab, et see tõstab klientide jaoks oluliselt toodete lõpphinda.

Rimi tarneahela juht Allar Kahju ütles ettevõtte saadetud pressiteate vahendusel, et seadusettepanekusse on lisandunud aktsiis pakkematerjalide turule toomise eest. Ehk uus maks kehtiks ka nendele keskkonnasäästlikele pakendiettevõtjatele, kes on täitnud kõik turule toodud pakendite taaskasutamise normid.

„Rimi osakaal toodete esmamaaletoojana on käibest umbes 28%, millega ollakse teistest jaekettidest kõrgeima näitajaga,“ sõnas Kahju. Püüame enamasti osta otse tootjalt parima lõpphinna saamiseks ning ära jätta võimalikult palju vaheetappe. Seega oleme suuremahuline pakendiettevõtja ning enda pakendijäätmete kokkukorje kohustuse edasi andnud taaskasutusorganisatsiooni (TKO) ettevõttele. Täidame kõik pakendite taaskasutamise normid ning kokkukorje teenuskulu TKO-le on sellega seoses 300 000 eurot aastas. Täna teenivad jaeketid Eesti turul kasumit suure konkurentsi tõttu kõigest 1% – 3% aastakäibest, pakendite kokkukorje osa on omakorda teenitavast kasumist 2,5%– 10% ehk väga kõrge, selgitas ta.

Rimi kulud suurenevad pool miljonit aastas.

Allar Kahju toob välja, et pakendiaktsiisi seaduse uue versiooni kohaselt suureneks näiteks Rimi kulud pakenditega seonduvalt 500 000 euro võrra aastas.

„Kuivõrd uuele pakendi maaletoomise komponendile säiliks ka praegused teenustasud TKO-dele, oleksid kogu pakendivaldkonnaga seotud kulud Rimi kulustruktuuris 800 000 eurot ehk kasvaksid 2,5 korda. Simuleerides seda maksu kogu Rimi käibele (eeldades, et meie partnerid panevad selle omakorda meie ostuhinda) ja sealt laiemalt toidu jaeturule, tähendaks riigi 15 miljoni euro suurune soovitav maksulaekumine kliendile olulist jaemüügihindade kasvu.“

„Üks uue seaduse motivaatoritest on väidetav jaeketi või maaletooja võime kaasa rääkida-mõelda pakendamise küsimustes ning teha aktsiisimaksu valguses keskkonnasäästlikumaid otsuseid,“ märkis Kahju. „Peame aga aru saama kahest asjast – esiteks, mida me impordime ning et klient on kuningas. Jaekaupmees toob täna peamiselt maale suuri ja tuntud brändikaupu, mida klient ootab. Kas tõesti kujutame ette olukorda, kus Eestis opereeriv jaekett (aastakäibega näiteks 400 miljonit eurot) läheb läbi rääkima P&G korporatsiooniga, mille aastakäive on 65 miljardit dollarit, et vähenda Head& Shouldersi šampoonipudeli suurust või pakendamisviisi? Kogu Eesti jaekaubanduse turu suurus aastas on umbes 2,4 miljardit eurot.“

Allar Kahju kinnitusel sõltutakse kliendi tarbimisharjumustest ning turu väiksus ei võimalda suurtega pakendamise küsimustes läbi rääkida. Tootevalik aga  lähtub kliendi soovidest, mitte  võimalikest pakendiga seotud kuludest.

Ebatõhus keskkonnapoliitika

„Tuleme keskkonna juurde – sinna, mida selle lisanduva aktsiisi kehtestamine peaks aitama  säilitada. Teravik peaks siin olema suunatud lõpptarbijale, kes teeb kauplustes valikuid. Kasvatada tuleb tarbijate teadlikkust, mitte kehtesta maaletoojatele uusi makse, mis lõppkokkuvõttes tõstavad hoopis toodete hinda. Rimi on täna selles valdkonnas astunud iseseisvalt mitmeid olulisi samme – toome oma kauplustest tagasi rohkem kui 300 tonni erinevaid materjalijäätmeid aastas ning teeme teavitustööd klientide hulgas. Hetkel tundub, et uue maksuettepaneku sisu ei ole kahjuks vaid jätkusuutliku keskkonnahoiu tagamine,“ rääkis Kahju.

Rimi Eesti Food ASkauplused kuuluvad Rootsi kapitalil põhineva Rimi Baltic AB kaupluste hulka, mille ainuomanikuks on ICA Gruppen AB. Kokku on Rimi Baltic AB-l kolmes Balti riigis 259 kauplust, sealhulgas 74 hüpermarketit (neist 15 Eestis), 95 supermarketit (neist 28 Eestis), 90 odavmüügikauplust (neist 45 Säästumarketit Eestis).  Rimi pakub Eestis tööd ligi 2700 inimesele.

Hetkel kuum