Riik plaanib lajatada uue pakendiaktsiisiga

Allar Kahju toob välja, et pakendiaktsiisi seaduse uue versiooni kohaselt suureneks näiteks Rimi kulud pakenditega seonduvalt 500 000 euro võrra aastas.

„Kuivõrd uuele pakendi maaletoomise komponendile säiliks ka praegused teenustasud TKO-dele, oleksid kogu pakendivaldkonnaga seotud kulud Rimi kulustruktuuris 800 000 eurot ehk kasvaksid 2,5 korda. Simuleerides seda maksu kogu Rimi käibele (eeldades, et meie partnerid panevad selle omakorda meie ostuhinda) ja sealt laiemalt toidu jaeturule, tähendaks riigi 15 miljoni euro suurune soovitav maksulaekumine kliendile olulist jaemüügihindade kasvu.“

„Üks uue seaduse motivaatoritest on väidetav jaeketi või maaletooja võime kaasa rääkida-mõelda pakendamise küsimustes ning teha aktsiisimaksu valguses keskkonnasäästlikumaid otsuseid,“ märkis Kahju. „Peame aga aru saama kahest asjast – esiteks, mida me impordime ning et klient on kuningas. Jaekaupmees toob täna peamiselt maale suuri ja tuntud brändikaupu, mida klient ootab. Kas tõesti kujutame ette olukorda, kus Eestis opereeriv jaekett (aastakäibega näiteks 400 miljonit eurot) läheb läbi rääkima P&G korporatsiooniga, mille aastakäive on 65 miljardit dollarit, et vähenda Head& Shouldersi šampoonipudeli suurust või pakendamisviisi? Kogu Eesti jaekaubanduse turu suurus aastas on umbes 2,4 miljardit eurot.“

Allar Kahju kinnitusel sõltutakse kliendi tarbimisharjumustest ning turu väiksus ei võimalda suurtega pakendamise küsimustes läbi rääkida. Tootevalik aga  lähtub kliendi soovidest, mitte  võimalikest pakendiga seotud kuludest.

Ebatõhus keskkonnapoliitika

„Tuleme keskkonna juurde – sinna, mida selle lisanduva aktsiisi kehtestamine peaks aitama  säilitada. Teravik peaks siin olema suunatud lõpptarbijale, kes teeb kauplustes valikuid. Kasvatada tuleb tarbijate teadlikkust, mitte kehtesta maaletoojatele uusi makse, mis lõppkokkuvõttes tõstavad hoopis toodete hinda. Rimi on täna selles valdkonnas astunud iseseisvalt mitmeid olulisi samme – toome oma kauplustest tagasi rohkem kui 300 tonni erinevaid materjalijäätmeid aastas ning teeme teavitustööd klientide hulgas. Hetkel tundub, et uue maksuettepaneku sisu ei ole kahjuks vaid jätkusuutliku keskkonnahoiu tagamine,“ rääkis Kahju.

Rimi Eesti Food ASkauplused kuuluvad Rootsi kapitalil põhineva Rimi Baltic AB kaupluste hulka, mille ainuomanikuks on ICA Gruppen AB. Kokku on Rimi Baltic AB-l kolmes Balti riigis 259 kauplust, sealhulgas 74 hüpermarketit (neist 15 Eestis), 95 supermarketit (neist 28 Eestis), 90 odavmüügikauplust (neist 45 Säästumarketit Eestis).  Rimi pakub Eestis tööd ligi 2700 inimesele.