• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 10.12.10, 06:05

Alber: suureneb huvi investeerimise vastu

NASDAQ OMX Tallinn juhatuse esimees Andrus Alber oskab ettevõtte töötajatele suunatud optsiooniprogrammi vaid kiita ning soovitab seda ettevõtjatel rohkem kasutada.
Intervjuu Andrus Alberiga
Kas soodsamaks muutuv töötajate motiveerimine aktsiaoptsioonidega võib olla ajendiks, et rohkem ettevõtteid hakkab börsile tulema?Kahtlemata on ettevõtete börsiletuleku üks mõte alati ka see, et kui ettevõte soovib mõnda teist ettevõtet üle võtta, ei pea selle eest rahas maksma, vaid saab maksta ainult oma aktsiates ja motiveerida ettevõtete juhtkondi aktsiatega. Loomulikult võimalus optsioonidega kas olemasoleva või ülevõetava ettevõtte töötajaid motiveerida on kindlasti üks võimalus. Kui ettevõte on börsil vabalt kaubeldav, siis on kõikidel üsna konkreetselt selge, mis siis selle pakutava optsiooni väärtus on. Tänasel päeval on ettevõtte aktsiate puhul, mis ei ole vabalt kaubeldavad, väga keeruline hinnata pakutava motivatsiooni rahalist väärtust.
Kui ettevõtjad hakkavad töötajatele optsioone jagama, siis milliseid tagajärgi see endaga kaasa võib tuua? Pluss on kindlasti see, et tekib võimalus motiveerida oma töötajaid ka läbi omanikustaatuse ettevõttes. Piltlikult öeldes poleks see lihtsalt töötajatele antav rahaline preemia kvartali või aasta lõpus, vaid omaniku ja aktsionärina on tal pikaajaline huvi ettevõtte hea käekäigu vastu.
Kindlasti tekib juurde neid inimesi, kes üleüldse omavad aktsiaid ehk kellel tekib huvi investeerimise ja väärtpaberituru vastu. Kui täna investeerib inimene peamiselt fondiosakutesse või tähtajalistesse hoiustesse ja aktsiatest ei tea väga palju midagi, siis kui ta ettevõtte tavatöötajanagi saab aktsiaoptsioone, tekib tal aktsiaturgude vastu laiem huvi. Ehk muutuvad inimesed oma säästude investeerimisel selle kaudu üldse aktiivsemaks. Tänasel päeval on ju umbes 60 miljardit krooni lihtsalt pankades hoiustel ja aktiivselt oma raha investeerimise peale ei mõelda.
Kas on olemas oht, et töötajad hakkavad siseinfot kuritarvitama?Siseinfo kasutamine ei ole seotud sellega, kas optsioonid on olemas või mitte. Ka tänasel päeval võib ju ettevõtte töötaja lihtsalt osta börsilt ettevõtte aktsiaid ja samamoodi siseinfot kuritarvitada. Optsioonide tuleku või mittetulekuga ma siin küll seost ei näe. Ma ei oskagi optsioonide jagamise negatiivseid pooli välja tuua.
Kas NASDAQ OMXis on loodud optsiooniprogramm?Meil on ülemaailmselt kõikidel töötajatel võimalik edukate tulemuste saavutamisel saada teatud hulk optsioone ettevõtte aktsiatele. Siis on võimalik optsioone realiseerida kahe, kolma, nelja jne aastate jooksul sõltuvalt nii ettevõtte majandustulemustest kui sellest, kuidas inimene oma eesmärke täidab ja kui kaua ta tööl on. See on päris pikk ja konkreetne süsteem kogu maailmas.
Kas Eesti tulumaksuseaduse muudatus programmi kuidagi ka mõjutab?Ma arvan, et meil muutub kogu maksustamine senisest lihtsamaks ja loogilisemaks. Iseenesest kuna tegemist on ülemaailmse ettevõtte globaalsete põhimõtetega, siis Eesti seaduse muudatus üldistes põhimõtetes mingisugust muudatust kaasa ei too.
Meid kolme aasta nõue ei puuduta, kuna meil peab ka tänasel päeval olema vähemalt kolm aastat möödas sellest hetkest, kui optsioonid välja anti. Meil ei ole hetkel lühiajalisi optsiooni kasutamise võimalusi ja ettevõttes on kogu aeg olnud pikaajaline vaade.
Autor: Birjo Must, Silvia Kruusmaa

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele