Välisfirmade filiaalid olid seni eelisseisus

Süsteemis oli Tamkivi kinnitusel siiski üks aiaauk. “Kui Eesti firmal juhtub olema sidus- või emafirma välismaal, siis too saab enda aktsiatele optsioone vormistada küll, isegi kui optsiooni saaja on Eesti residendist Eesti firma töötaja, siis on maksustamisega korras, “ kirjutas Tamkivi lisades, et  alustav Eesti tehnoloogiafirma saab motiveerida oma töötajaid optsioonidega, kui viib oma peakorteri või mõne tulu tootva üksuse Eestist välja ja jagab osalusi seal. Alates uuest aastast peaks selline tulude väljavool peatuma.

Juhid probleeme ei näeEnamuse välismaa börsifirmade Eestis tegutsevate tütarde juhtide kinnitusel toimib kontserni sisene optsiooniprogramm juba aastaid ja järgmisest aastast kehtima hakkavad tulumaksuseaduse muudatused olukorda oluliselt ei mõjuta.

“Meie emaettevõte alustas optsiooniprogrammiga 2006. aastal ja kuna täna pole me uusi optsioone planeerinud, siis ei oska ka uue seaduse mõjusid ennustada,” rääkis Cramo Estonia AS juhatuse esimees Ivar Valdmaa kelle sõnul on ettevõtte optsioonid mõeldud vaid juhtivtöötajatele ega laiene täna veel töölistele.

Rahvusvaheline optsiooniprogramm on kõikidele töötajatele loodud ka Saint-Gobain Isoveris, kinnitab kontserni Eesti tütarettevõtte juhatuse liige Marko Kaupmees. “Eesti seadused pole meid väga mõjutanud, kuigi nendest peame ilmselt kinni pidama,” selgitas Kaupmees ja arvas, et teoreetiliselt ei tohiks uuel aastal midagi muutuda.

Optsioonid valdavalt pikaajalisedRahvusvaheliste ettevõtete jaoks muutub pärast seaduse jõustumist olukord võrreldes praegusega keerulisemaks juhul kui optsioonide realiseerimise tähtaeg on lühem kui kolm aastat. Sellisel juhul peavad nad tasuma Eesti tütarettevõtte eest erisoodustusmaksu.

Valdmaa kinnitusel täidab Cramo optsioonisüsteem kolme aasta nõuet, sest 2006. aasta optsioonid avanesid alles 2009. aastal. “Täna pole me sellele punktile seaduses tähelepanu fokusseerinud. Kui uued programmid on tulemas, siis vaatame,” lausu Valdmaa.

Ka Saint-Gobainis on Kaupmehe sõnul viis aastat miinimumperiood, kuigi teatud võimalused väljumiseks on olemas ka varem. “Programmi kui sellist uus seadus ei puuduta, vaid pigem ettevõtte kulu suures plaanis,” ütles Kaupmees.

Nõue, et korporatsioonisisesed optsiooniprogrammid peavad maksuvabastuseks olema pikemad kui kolm aastat puudutab Ramirenti, kuna Juurmani sõnul on hetkel optsioonid kaheaastased. “Tegelikult on nii, et igal aastal nõukogu otsustab kui palju ja kui pika aja peale optsioonid antakse,” rääkis Juurman ja seega on neil võimalus tulevasi optsiooniprogramme pikendada.

Autor: Birjo Must, Silvia Kruusmaa