• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Türgi käib kui kass omapäi

    Olid ajad, kui Eestist juhitud ja siin pakutavad Balkani fondid panustasid Balkanimaade konvergentsiefektile, mille kohalt pidanuksid nende maade majandused võtma järgi Lääne-Euroopale. Finantskriisi raputus on nendele maadele olnud väga valus ja sealt taastumine aeglane.

    Kuid Balkani fondid on vähemal või suuremal määral kujunenud hoopis Türgi fondideks. Türgi majandus ja aktsiaturg on tugevad, teistel Balkanimaade börsidel puhub ikka kõle tuul.
    „Enamik Balkani riikide aktsiaturge on käitunud 2009.aastal nõrgalt, sest sealsed majandused ei ole veel suutnud taastuda kriisist,“ ütles Avaroni juhtivpartner Kristel Kivinurm-Priisalm. „Kuna majandustsüklis ollakse näiteks Baltikumist maas, siis sarnane usu taastumine majandusse ja ettevõtetesse nagu on aset leidnud Eestis, ei ole seal veel toimunud. Ainsaks erandiks on Türgi, mis on näidanud regiooni tugevaimat majanduskasvu ja see on kajastunud ka aktsiahindade tugevas tõusus käesoleval aastal.“
    „Üks olulisemaid faktoreid 2009. aastal, mis on kõneainet pakkunud mitte ainult Balkanil, on avaliku sektori kärped ja riigieelarve defitsiit,“ jätkas ta. „Kõige enam puudutas teema Rumeeniat, kus valitsus viis läbi Euroopa ühed karmimad kärped. IMFilt saadud laenu tingimuste täitmiseks kärbiti avaliku sektori palgakulu 20% ja vähendatakse töötajate arvu avalikus sektoris 100 000 inimese võrra. Käibemaksu tõsteti 19 protsendilt 24 protsendini. Kõik need faktorid mõjusid niigi nõrgale sisetarbimisele uue löögina.“
    Balkani riikidest ei ole mööda läinud ka sündmused Kreekas, kuna kardeti, et Kreeka probleemid võivad läbi nii kaubandussidemete kui ka pangandussüsteemi kanduda edasi. „Praeguseks on selge, et investorite esialgsed hirmud olid üle paisutatud,“ ütles Kristel Kivinurm-Priisalm. „Bulgaarias, mis on Balkani riikidest kõige tugevamini seotud Kreekaga, on teised pangad võitnud Kreeka pankadelt turuosa ja seega pole naaberriigi probleemid kogu pangandussüsteemile olulist mõju avaldanud. Samuti on suudetud kompenseerida väiksem eksport Kreekasse suuremate mahtudega teistesse riikidesse..“
    „Balkani riigid (välja arvatud Türgi) on endiselt rahvusvaheliste investorite huviorbiidist väljas, kuid võib arvata, et järgmisel aastal, kui sealne majandus peaks hakkama taastuma, suureneb ka investorite huvi ja kapital hakkab liikuma ka nendele turgudele (seda eriti keskkonnas, kus intressimäärad on väga madalad),“ lausus ta. „Enamikes riikides on majanduse korrektsioon suures osas ära toimunud.“
    „Balkani riikide laenukoormus (nii era- kui avalik sektor) on endiselt madal, mis tähendab, et sealsed majandused ei seisa silmitsi vajadusega vähendada laenukoormust,“ ütles ta. „Tööjõukulu Balkani riikides on endiselt väga madal, olles 2-3 korda madalam isegi Kesk-Euroopa riikidega võrreldes, rääkimata võrdlusest Lääne-Euroopaga. Seega on tootmine Balkanil ja selle müümine Lääne-Euroopas endiselt toimiv ärimudel.“
    „Kui vaadata Balkani aktsiaturge (v.a. Türgi), siis seal leidub endiselt hulgaliselt ettevõtteid, mille puhul hinnatase ei peegelda majanduse taastumist,“ seletas Kristel Kivinurm-Priisalm. „Baltikum oli sarnases olukorras umbes aasta eest, ilmselt küll ei saa oodata Balkani riikidelt sama kiiret taastumist kui Baltikumis, kuid potentsiaal on seal sarnane.“
    Enamik Balkani riikide aktsiaindekseid on võrreldes 3 aasta tagusega endiselt 60-80% madalamal tasemel, samas kui globaalsetel arenevatel turgudel ollakse tagasi jõudmas kolmeaasta tagustele tasemetele.
    „Omaette fenomen on Türgi, mis on suutnud peamiselt tänu tugevale sisetarbimisele ja konkurentsivõimelisele ekspordile kriisist taastuda väga kiiresti,“ ütles ta. „Selle toel on ka aktsiaturg tugevasti tõusund ja on ajaloo kõrgtasemetel. Kui vaadata pikemat perspektiivi, siis Türgil on väga head eeldused jätkata kiiret kasvu ka tulevikus.“
    Türgi puhul on ohuks toorainehindade tõus, mida Türgi impordib.
    Vastupidiselt enamikele Euroopa riikidele, kus rahvastik kahaneb, Türgi rahvaarv kasvab. Lisaks sellele on Türgi rahvastikus noorte osakaal väga suur, alla 25 aastased moodustavad üle poole kogu rahvastikust, mis tähendab et tööealisi inimesi on suur hulk ja töötavate inimeste hulk suureneb. Noor ja kasvav rahvastik tähendab, et nõudlus teenuste ja toodete järele tõuseb ja on loob hea eelduse tugevaks majanduskasvuks. „Oleme Türgi suhtes keskmises perspektiivis ettevaatlikud, sest hinnatasemed on 2009. aasta kevade põhjadest toimunud ralli järel juba küllaltki kõrged,“ ütles SEB Ida-Euroopa aktsiatiimi fondijuht Alo Kullamaa. Sealset aktsiaturgu on toetanud reaalintressimäärade langus paari aasta tagustelt 10% lähedastelt tasemetelt negatiivseks kuhu nad võivad jäädagi kuniks keskpank intresse tõstma ei hakka. Lisaks tundub enamus välisinvestoreid täna uskuvat, et majandusliku normaliseerumise järel on riiki saabunud ka poliitiline stabiilsus, mida on liiga vara järeldada. Majanduskasv on olnud sel aastal muljetavaldav, kuid täna avaldatud kolmas kvartal tõi väikese pettumuse ning tundub, et kuum raha on hakanud otsima atraktiivsemalt hinnatud alternatiive teistel arenevatel turgudel.”
    „Börsidele tulnud kapitalivoogude osas eristuvad selgelt Türgi vs teised Balkani riigid (Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Serbia),“ lausus Kivinurm-Priisalm. „Kuna Türgi on suur ja likviidne aktsiaturg ning sealne majandus elavnes juba aasta tagasi, on Türki viimase aasta jooksul tulnud palju portfelliinvesteeringuid, mis on tõstnud nii aktsiate hinnatasemeid kui tugevdanud valuutakurssi. Teistesse Balkani riikidesse on välisinvestorite kapitalivood seni olnud tagasihoidlikud, kuna makromajanduses ja ettevõtete tulemustes pole toimunud veel olulist pööret paremuse poole – see peaks aga juhtuma järgmise 12-18 kuu jooksul.“
    „Balkani väiksematel turgudel on olnud nii majanduses kui aktsiaturgudel virelemisaasta, sest tsükkel on seal suurematest turgudest maas ning ka taastumine võtab kauem aega,“ ütles Kullamaa. „Välisinvestoreid on eemal hoidnud piiratud likviidsus sealsetel väikestel turgudel, indeksitesse mittekuulumine ning Kreeka vahetu lähedus. Aktsiate hinnatasemed tunduvad enamusel turgudel väga odavad ning edasine langusruum piiratud. Küsimus ei ole mitte kas, aga millal algab tõus. Kui majanduskasvu taastumine meelitab välisinvestorid tagasi, siis võivad aktsiaturg väga kiiresti liikuda nagu on Balti turud käesoleval aastal näidanud.“
    Eesti erainvestorid pigem likvideerisid 2008-2009 oma investeeringuid Balkani suunal.  „2010 on olnud väga vaikne ning Balkani suunal suurt toimetatud pole,“ selgitas Avaroni juhtivpartner Eesti investorite tegemisi Balkani börsidel. „Ses mõttes on tegu uuesti veel „avastamata turuga“ – nii Eesti erainvestorite jaoks kui rahvusvaheliste investorite jaoks.“
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: toidu kallinemisest, rekordilisest palgakasvust ja Ferraridest
Kolmapäevane hommikuprogramm võtab fookusesse hinnatõusud, toidu kallinemise, rekordilise palgaralli ja luksusautode müügi.
Kolmapäevane hommikuprogramm võtab fookusesse hinnatõusud, toidu kallinemise, rekordilise palgaralli ja luksusautode müügi.
Audiitor istus Leedo krimiasja kirjavahetuses, aga pääses süüdistusest
Endine audiitor Raul Randväli osales kirjavahetuses, mille sisu on nüüdseks osa Vjatšeslav Leedo kriminaalsüüdistusest. Ka audiitor Randväli sai prokuratuurilt kahtlustuse, kuid lõpuks pääses ta süüdistuseta.
Endine audiitor Raul Randväli osales kirjavahetuses, mille sisu on nüüdseks osa Vjatšeslav Leedo kriminaalsüüdistusest. Ka audiitor Randväli sai prokuratuurilt kahtlustuse, kuid lõpuks pääses ta süüdistuseta.