Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi metsafond on Baltimaade usku

    Rootslaste Realfond Skogi nimeline fond on enda teada ainus, mis just jaeklientidele Euroopa Liidus metsamaadesse pakkumist investeerib. Nende eesmärk on, et fondi väärtus kasvaks kogu viieaastase perioodi jooksul ja oleks fondi sulgemishetkeks kosunud 60 protsenti.
    Kuigi puidu ja pabermassi hind majanduskriiside ajal langeb, kompenseerib seda osaliselt nõudlus biokütuste järele, märgivad fondi loojad.
    Intervjuu metsafondi asutaja Marcus Jibreusega.
    Kas teie fondis on ka Eesti investoreid?
    Me ei ole küll suunanud oma fondi Eesti turule, kuid oleme avatud kõigile metsast huvitatud investoritele. Meie praegused investorid on aga Rootsist või Rootsi päritolu. Meil on nii jaeinvestoreid kui ka mõned väiksemad sihtkapitalid.
    Investeerite kolme Balti riiki. Kui palju pärast homme lõppevat viimast emissiooni teil Eestis maad saab olema?
    Pärast viimast emissiooni jätkame metsamaa ostmist, kuni oleme end n-ö täis investeerinud, see võtab veel umbes kuus kuud. Enne seda ei saa me öelda, kuhu investeeringud paigutame, aga praegu ei ole Eesti turg meie valik number üks. Aga see võib kiiresti muutuda.
    Teie fond töötab nn Rootsi mudeli alusel. Mida see tähendab?
    Seda võiks nimetada ka Põhjamaade mudeliks. Selle mõte on, et Rootsi ja teiste Põhjamaade ning Balti riikide metsad ei ole jaotatud eraldi metsaistandusteks ja looduskaitsealadeks. Me kombineerime neid kahte, st et mets võib olla üheaegselt nii mitmekülgse loodusega kui ka avatud jahimeestele jm looduse nautimise viisidele. See on teistpidi Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, kuhu ka investeeritakse
    Miks pole teisi jaekliendile mõeldud metsafonde nagu teie?
    Ma pigem nüüd spekuleerin, aga olles mõnda aega näinud finantssektori börsile fokuseeritud poolt - olin üks Avanza Banki (Rootsi investeerimispank - toim) asutajatest 1998. aastal -, siis minu meelest ei ole pankadel ei inimesi ega süsteeme, et selliseid investeerimistooteid luua.
    Pankades töötavad finants-, mitte metsandus- või kinnisvarainimesed, st mitte need, kes tegelikult haldavad investeeringu aluseks olevat vara ja on korraliku hariduse ja kogemustega. Meie fondijuht Patrik Lingårdh on näiteks metsnik, mitte pankur.
    Seega, kui pank tahab panna kokku "metsafondi", panevad nad finantsinimese juhtima börsil noteeritud metsandusettevõtete investeerimisfondi. Mida saab sellest investor? Igatahes mitte juurdepääsu metsamaale, vaid vanadele tööstusettevõtetele. Ta ei saa metsast tulevat rahavoogu ja sellest on kahju.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohitid: kuidas taltsutada inflatsiooni
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Haridusminister Liina Kersna astub ametist tagasi
Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetluse uurimaks möödunud aasta oktoobris sõlmitud kiirtestide hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond)
Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetluse uurimaks möödunud aasta oktoobris sõlmitud kiirtestide hankelepingu sõlmimise asjaolusid. Haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond)

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.