Rootsi metsafond on Baltimaade usku

Rootslaste Realfond Skogi nimeline fond on enda teada ainus, mis just jaeklientidele Euroopa Liidus metsamaadesse pakkumist investeerib. Nende eesmärk on, et fondi väärtus kasvaks kogu viieaastase perioodi jooksul ja oleks fondi sulgemishetkeks kosunud 60 protsenti.

Kuigi puidu ja pabermassi hind majanduskriiside ajal langeb, kompenseerib seda osaliselt nõudlus biokütuste järele, märgivad fondi loojad.

Intervjuu metsafondi asutaja Marcus Jibreusega.

Kas teie fondis on ka Eesti investoreid?

Me ei ole küll suunanud oma fondi Eesti turule, kuid oleme avatud kõigile metsast huvitatud investoritele. Meie praegused investorid on aga Rootsist või Rootsi päritolu. Meil on nii jaeinvestoreid kui ka mõned väiksemad sihtkapitalid.

Investeerite kolme Balti riiki. Kui palju pärast homme lõppevat viimast emissiooni teil Eestis maad saab olema?

Pärast viimast emissiooni jätkame metsamaa ostmist, kuni oleme end n-ö täis investeerinud, see võtab veel umbes kuus kuud. Enne seda ei saa me öelda, kuhu investeeringud paigutame, aga praegu ei ole Eesti turg meie valik number üks. Aga see võib kiiresti muutuda.

Teie fond töötab nn Rootsi mudeli alusel. Mida see tähendab?

Seda võiks nimetada ka Põhjamaade mudeliks. Selle mõte on, et Rootsi ja teiste Põhjamaade ning Balti riikide metsad ei ole jaotatud eraldi metsaistandusteks ja looduskaitsealadeks. Me kombineerime neid kahte, st et mets võib olla üheaegselt nii mitmekülgse loodusega kui ka avatud jahimeestele jm looduse nautimise viisidele. See on teistpidi Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, kuhu ka investeeritakse

Miks pole teisi jaekliendile mõeldud metsafonde nagu teie?

Ma pigem nüüd spekuleerin, aga olles mõnda aega näinud finantssektori börsile fokuseeritud poolt - olin üks Avanza Banki (Rootsi investeerimispank - toim) asutajatest 1998. aastal -, siis minu meelest ei ole pankadel ei inimesi ega süsteeme, et selliseid investeerimistooteid luua.

Pankades töötavad finants-, mitte metsandus- või kinnisvarainimesed, st mitte need, kes tegelikult haldavad investeeringu aluseks olevat vara ja on korraliku hariduse ja kogemustega. Meie fondijuht Patrik Lingårdh on näiteks metsnik, mitte pankur.

Seega, kui pank tahab panna kokku "metsafondi", panevad nad finantsinimese juhtima börsil noteeritud metsandusettevõtete investeerimisfondi. Mida saab sellest investor? Igatahes mitte juurdepääsu metsamaale, vaid vanadele tööstusettevõtetele. Ta ei saa metsast tulevat rahavoogu ja sellest on kahju.