• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Silmet Grupp - börsil näeme?

    Tänane Äripäev kirjutab, et Silmet Grupp otsis neljapäeval Šveitsi ettevõttelt Zimal S.A. 50 protsenti pluss ühe ASi Silmet aktsia ja omab nüüd 90% ettevõtte aktsiatest.
    Peaaegu täpselt viis aastat tagasi (3. jaanuaril 2006) kirjutas Äripäev, et Tiit Vähi müüs vana aasta viimastel päevadel 50%+ 1 aktsia ca 200 miljoni krooni eest Vene ärimeestega seotud Šveitsi valdusfirmale Zimal SA, kes kontrollis omakorda Venemaa valdusfirma Mineral Group kaudu enamusaktsionärina Revda lopariidikaevandust ja Solikamski magneesiumitehast. Silmet Grupi suuraktsionär Tiit Vähi ütles toona tehingut kommenteerides, et Silmetit pikka aega vaevanud toormeprobleemid on nüüd seljataga.
    Vähi sõnul saab tehinguga Silmetist muldmetallide tootmises Euroopa jaoks ainuke alternatiiv Hiinale. Ja just nii ka läks - Silmet on praegu ainus mitte-Hiina firma, kes veel suures mahus haruldasi muldmetalle toodab, Silmeti käes olevat koguni 10% maailmaturust.
    Silmeti erastamissaaga on endiselt paljudel pinnuks silmas. Kas tõesti kasutas Vähi Silmeti edukaks erastamiseks oma toonast peaministripositsiooni, või astus ta omanikeringi alles hiljem, on paljudele praegugi suur ja selgusetu küsimus. Sellest hoolimata on Tiit Vähi Äripäeva arvates aastatega teinud ülimalt head tööd, ta on tegelikult ju ühe suure nõukogude mentaliteediga monstrumettevõtte suutnud kasumit teenivaks, oma nišis maailmaliidrite sekka kuuluvaks moodsaks tööstusettevõtteks üles töötada. Kahtlemata väärib Vähi selle töö eest igakülgset tunnustust. Seda enam, et Silmeti tagasiost räägib Äripäeva arvates üsna selget keelt - Silmet kavatseb Tallinna börsile tulles avalikuks ettevõtteks saada. Äripäeva arvates võiks Vähi ja kompanjonid praegu Silmeti eest väga head hinda saada - börs ja investorid janunevad juba ammu ühe uue emitendi järele.
    Tõsi, möödunudnädalase müügitehingu üks peamisi põhjuseid oli ajaolu, et Zimal S.A. aktsionärid müüsid mõni kuu tagasi oma osalused kaaliumväetiste tehases, magneesiumitehases ning lopariidikaevanduses ning see võib tähendada taas tarneraskusi. Kuid Silmet ütles täie veendumusega, et koostöö ja haruldaste muldmetallide toorme tarne Solikamski magneesiumitehasest jätkub sõlmitud lepingute alusel. Seega peaks seegi oht kaduvväike olema.
    Ajalukku tagasi põigates, 2006. aasta alul arvasime oma juhtkirjas, et Tiit Vähi võib Silmeti müügiteo eest aasta ärimehe tiitli saada. Toona läks teisiti, aasta ärimeheks sai Armin Karu, kes viis oma kasiinoketi edukalt Tallinna börsile. Kas nüüd, kui Vähi ostis Silmeti tagasi, võiks ta selle börsile viies aasta ärimeheks 2011 saada? Miks ka mitte.
    Tegelikult pole ju Vähile börsimõtted võõrad. 2000. aasta veebruaris ta teatas isegi, et plaanib Silmeti börsile viia. Aasta hiljem ta sellest plaanist küll kahjuks loobus. Ehk läheb nüüd siis teisiti.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Henry Auväärt: kes jääb praegusajal töötuks?
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Kolmanda kvartali palgakasv oli viimaste aastate suurimaid
Keskmine kuupalk kasvas kolmandas kvartalis 7,8% ja ulatus 1553 euroni, palgarallit vedas lausa 15% palgatõusuga infotehnoloogia sektor, kus keskmine palk rühib kindlalt 3000 euro piiri suunas.
Keskmine kuupalk kasvas kolmandas kvartalis 7,8% ja ulatus 1553 euroni, palgarallit vedas lausa 15% palgatõusuga infotehnoloogia sektor, kus keskmine palk rühib kindlalt 3000 euro piiri suunas.