Romet Kreek • 20. detsember 2010 kell 21:00

Hispaania pankade tulud kõhnuvad

Suurem häda ootab neid pankasid, mille laenuportfellis on suur osa eluasemelaenudel (ja mis tegutsevad vaid Hispaanias).

"Panga eluasemelaenuportfell annab vihje, kelle ees on suurem surve tulude poolel," ütles Nomura Internationali analüütik Daragh Quinn Bloombergile. "Mida suurem on eluasemelaenude osa, seda raskem on tõsta kogu laenuportfelli intressitaset."

Eriti suur on eluasemelaenude osa portfellis hoiukassadel. Nii näiteks on Zaragozas asuva hoiupanga Ibercaja laenuportfellis eluasemelaenude osa 53 protsenti. Bankinteris on selliste laenude osa 46 protsenti.

Mure, et Hispaania ei suuda vähendada euroala suuruselt kolmandat eelarvepuudujääki ja vältida Euroopa Liidult abi küsimist, on ajanud üles pankade finantseerimiskulud. Pankadel on raskem rahaturult raha saada, selle eest tuleb maksta rohkem, nagu ka klientide tähtajalistele hoiustele.

Et rahaturult raha hankimine on ebakindel (sõltutakse suuresti Euroopa Keskpanga laenudest), siis käib võidujooks kliendihoiustele ehk klientide üleostmine. See on aga kulukas tegevus. Keskmiselt maksti oktoobris kodumajapidamiste hoiustele intressi 2,61 protsenti, samal ajal aga maksid Saksamaal pangad hoiustele intressiks 1,13 protsenti.

Ka eluasemelaenudeta on Hispaania pankadel veel piisavalt tegemist kinnisvaraarendajatele antud laenudega ja kinnisvaradega, mis tulid pankade bilanssi kinnisvarakrahhiga. Reitinguagentuur Moody's prognoosis 13. detsembril, et 176 miljardist eurost, mida pangad peaksid kahjumiks saama, on seni välja näidatud vaid pool.

Hispaania pankade hetkevõime genereerida kasumeid on IESE ärikooli professori Juan Jose Toribio sõnul väga piiratud. "Kuna neil on likviidsusraskused, peavad nad kohustustele maksma rohkem ja see tõmbab marginaalid kokku."

Hispaania pangaliidu andmetel teenisid Hispaania pangad ja hoiukassad üheksa kuuga 14,3 miljardi eurose puhaskasumi, mida oli 18 protsenti mullusest vähem. Käimas on kuni 13 pankade liitumist, mis vähendaks hoiupankade arvu 45-lt 17-le. Need tehingud on tagatud valitsuse 11 miljardi eurose abiga.

Aastakümnega kasvas Hispaanias eluasemelaenude portfell viis korda ning ulatus 618 miljardi euroni. Pangad lõid võidu eluasemelaenude intressimarginaale alla, et leida kundesid, kellele hiljem pakkuda ka krediitkaarte, kindlustust ja arvelduskontosid ning muidki pangateenuseid.

Oktoobris moodustasid Hispaanias halvad laenud 5,67 protsenti kogu pankade laenuportfellist. See on kõrgeim tase alates 1996. aasta jaanuarist.

Seda parem on olukord pankadel, kus on suurem laenude osakaal ettevõtteklientidel, kuna nad saavad kiiremini ja lihtsamalt tõsta laenuintressi. Ka on nende laenulepingud on lühemad. Seevastu kolmandas kvartalis välja antud eluasemelaenude keskmine kestvus oli 25 aastat.

"Enim probleeme on neil finantsinstitutsioonidel, mis on hädas laenuportfelli ümberhinnastamisega," ütles Banco Sabadelli finantsdirektor Albert Coll. Selle panga laenuportfellis on ettevõttelaenude osa kaks kolmandikku. "Need on pangad, mille portfellist suure osa moodustavad eluasemelaenud."

Kõige väiksem on eluasemelaenude osa Banco Pastoril (16 protsenti laenuportfellist). Banco Sabadellis on 17 protsenti laenuportfellist eluasemelaenud, Banco Popular Espanolil aga 18 protsenti.

Parem on olukord Hispaaniast välja kasvanud rahvusvahelistel pankadel, nagu BBVA ja Banco Santander. Banco Santanderi eluasemelaenud moodustavad 29 protsenti panga Hispaania laenuraamatust, kuid Hispaania laenuraamatu osa kogu panga laenuportfellis on väike.

Hispaania ukse- ja aknatootja Torrero Tornico juht Javier Toreero andis mõista, kuidas pangad hinnastavad laenuportfelli ümber, nimetades laenukulude kasvu kohutavaks. Kui veel kolm aastat tagasi oli ettevõtte laenu intressimarginaal üks protsent üle 12 kuu Euribori, siis nüüd on tõstnud pangad, sealhulgas Banco Santander ja BBVA, intressimarginaali kolmele protsendile üle 12 kuu Euribori.

"Laenud võivad olla mingi aastal, nagu 2011, probleemsed seoses valitsevate likviidsus- või rahastamisoludega," ütles Evolution Securitiese analüütik Arturo de Frias. "Pikaajaliselt jäävad eluasemelaenud väga kasumlikuks äriks."

Pelgalt Hispaanias tegutsevatele pankadele on kriitilise tähtsusega võime tõsta laenuintresse, et säilitada kasumlikkus.

Hispaanias käigust jäi tänavapildist mulje, et lisaks lotokioskitele oli seal kohutavalt palju eri pankade ja kindlustusseltside kontoreid. Kui pankade arv väheneb, väheneb ka konkurents, mis on allesjäävatele pankadele positiivne. Kuigi võib olla kimbatus osta suhteliselt tugevate pankade aktsiaid (millel on eluasemelaenude osa väike või mis on rahvusvahelised pangad), võib selleks olla veel aega.

Hirmul on suured silmad. Kui Hispaania peaks vajama Euroopa Liidu abi, siis finantsturud korraldavad veresauna - ajades pankadele raha hankimise kalliks ja tampides aktsiad maha. Dividenditootlused on ahvatlevad, kuid riskid on liiga kõrged.

Hetkel kuum