Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoiame eurod ja kroonid lahus

    Kümmekond päeva veel ja siis see ongi kohal - euro. Kuidas ja millal miski toimub, sellest on räägitud raadios-televisioonis ja kirjutatud ajalehtedes tegelikult terve aasta. Internetist leiab teavet mitmelt kodulehelt - Eesti Panga, pangaliidu, kaupmeeste liidu jt, aga olulisim on kõik ühes kohas koos - Eesti euroveebis www.euro.eesti.ee. Ja pangad teevad oma klientide eest eurole ülemineku ära. Poleks justkui vaja enam millegi üle muretseda.
    Ent siiski - Äripäev soovitab enne aastavahetust kõik oma rahaasjad igaks juhuks üle kontrollida ja ka vähemalt jaanuarikuu otsa neil silm tähelepanelikult peal hoida. Pangadki ei ole jumalad ning "näpukaid" numbritega võib ette tulla neilgi (või nende IT-süsteemidel), ehkki pangad on euroga "harjutanud" juba hulk aega: näidanud kontode seise eurodes, samuti on laenulepinguis aastaid laenusummad ära toodud ka eurodes. Samamoodi on käitunud kindlustusandjad - lepinguis kindlustuspreemiad samuti eurodes.
    Tihtipeale on juhtunud, et aasta vahetudes on unustatud vahetada aastaarv, näiteks ajalehe "peas" või kirja "sabas". Rahanumbritega võib samamoodi juhtuda - ja seda eriti reformide ajal, uuele vääringule üle minnes. Kuigi suur pole häda, kui endal lähevad kroonid-eurod sassi näiteks lapsele internetipangas taskuraha üle kandes (laps muidugi rõõmustab). Aga samamoodi võib juhtuda mis tahes ülekannet tehes, nii et tähelepanu pole üldsegi ülearune.
    Saadab mõni ettevõte, ütleme Eesti Energia, kliendile arve, kus vanast harjumusest teenuse eest tasumisele kuuluv summa kroonides arvutatud, aga vääringuks märgitud euro. Postiga saadetud arvel saab veale hõlpsamini jaole, aga otsekorraldusega maksmine käib automaatselt - summa läheb eurodes kontolt maha ja kõik. Sestap tasub kõik oma otsekorraldused üle vaadata.
    Sama kehtib äris - kõik arved tuleks hoolega enne maksmist üle kontrollida, et näiteks kroonides küsitud summat automaatselt eurodes maksma ei hakkaks. Kõige kindlam on leppida oma partneritega kokku aeg, mil kõik viivad oma süsteemid üle eurodele. Eriti tähelepanelik tuleb olla jaanuarikuu aruannet tehes - siin võib kergelt vigu sisse tulla.
    Riske on veel terve hulk ja neid kirjeldab tänane Äripäev. Peamine on hoida eurod ja kroonid lahus ning jätta mõneks ajaks igaks juhuks alles kõik arved, mida olete maksnud kus ja kellele iganes alates euro tulekust, samuti saadud tšekid. Isegi bensiinijaamadest ja parklatest. Näiteks töötab osa parklaautomaatidest paar nädalat eurodega, osa kroonidega. Vaid tšekk aitab hiljem tõendada, et eurod kogemata krooniautomaati sattusid.
    Et euro tuleks sujuvalt, ei maksa seega ainult teistele - pankadele, poodidele, partneritele lootma jääda. Rahareformi ladusus sõltub kõigist meist.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Tururiskid tõusevad: Lähis-Ida kriis eskaleerub, inflatsioon ja majandustulemused survestavad Wall Streeti
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Kõik üksteist S&P 500’sse kuuluvat sektorit lõpetasid reede kahjumis. Aktsiaturud takerdusid peale raportit potentsiaalsest Iraani rünnakust Iisraeli vastu.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Baltikumi suurim elamusspordikeskus paneb Peetris uksed kinni
Tallinna külje all Peetris paneb uksed kinni seal kaheksa aastat tegutsenud elamusspordikeskus, kus on saanud erinevate ekstreemspordialadega tegeleda nii harrastajad kui professionaalid.
Tallinna külje all Peetris paneb uksed kinni seal kaheksa aastat tegutsenud elamusspordikeskus, kus on saanud erinevate ekstreemspordialadega tegeleda nii harrastajad kui professionaalid.