EP: Euro hinda ei tõstnud
Statistikaameti tarbijahinnaindeksi kohaselt hinnatase jaanuaris võrreldes detsembriga ei muutunud. Aastatagusega võrreldes on hinnatase tõusnud 5,3 protsenti. Kuigi euro kasutuselevõtu otsest mõju hüviste hindadele on raske eristada muudest hinnamuutustest, võib siiski väita, et üleminek kroonilt eurole ei toonud jaanuaris kaasa tõsisemaid ebakõlasid hinnakujunduses.
Seda kinnitavad nii tarbijakaitseameti hinnavaatlused kui ka statistikaameti tarbijahinnaindeksi andmed. Aasta esimesel kuul senised hinnatrendid oluliselt ei muutunud, teatas Eesti Pank.
Eurostati esialgsel hinnangul kiirenes hinnatõus euroalal jaanuaris aasta arvestuses 2,4 protsendini, mis teeb kuiseks hinnalanguseks 0,6 protsenti. Paljudes euroala riikides on aasta alguse allahindlused suuremad kui Eestis.
Tarbijakaitseameti esmatarbekaupade hinnavaatluste alusel võib öelda, et üldiselt ei olnud hinnamuutused Eestis jaanuaris eelnevate kuudega võrreldes erandlikud. 60 protsendil juhtudest kaupade hinnad võrreldes detsembriga ei muutunud. Hindu tõsteti 19 protsendil ja langetati 21 protsendil juhtudest. Silmapaistvaid kõrvalekaldeid nendes kahes hinnavaatluste rühmas ei täheldatud, sõnas Eesti Panga ökonomist Martin Lindpere.
Osas tegevusharudes võib mugavushindadele üleminek veel jätkuda. Tuginedes tarbijakaitseameti enamostetud hüviste hinnaandmetele, on eelmise aasta suvest alates pisut kasvanud nende hindade osakaal, mis lõpevad nulli või üheksa eurosendiga. Eesti kroonides väljendatud hindade hulgas olid eelmisel aastal seevastu populaarsemad need, mis lõppesid 50 ja 90 sendiga. Sellise lõpuga hinnad olid kokku peaaegu neljal viiendikul kõikidest hüvistest. Eurodes väljendatud hindade edasise kohandumise kiirus ja suund sõltub eelkõige valdkonnas valitsevast konkurentsitihedusest, märkis Lindpere.
Ka statistikaameti Eesti tarbija ostukorvi erinevates komponentides ei ole silmatorkavaid kõrvalekaldeid täheldatud. Kaupade ja teenuste ebatavalise hinnatõusu määratluseks on sel korral keskmise hinnamuutuse ületamine kolmekordse standardhälbe võrra. Selle kohaselt kerkisid jaanuaris märgatavalt kohvi, kalakonservide ja remondimaterjalide hinnad. Tavapärasest rohkem aga alanesid trükiste ja televiisorite hinnad. Samas ei saa kindlalt väita, et nende hinnamuutuste ajatamine aasta esimesse kuusse on seotud eurole üleminekuga. Näiteks kohvihinna tõusu (11,6 protsenti) on mõjutanud pigem maailmaturul toimuv.
Eurole varem üle läinud riikides on esimestel kuudel täheldatud suuremat hinnatõusu väljaspool kodu söömise, juuksuriteenuste ning vaba aja ja sporditeenuste puhul. Eestis tõusis jaanuaris detsembriga võrreldes puhke- ja sporditegevuse hind 2,9 protsenti, söömine väljaspool kodu kallines 1,8 protsenti, elutarbelised teenused 2,4 protsenti ning kellaparandus 2,1 protsenti, mis on märgatavalt enam kui varasemate aastate jaanuaris.
Eesti Pank prognoosib ühtlustatud tarbijahinnaindeksi tõusuks 2011. aastal 3,5 protsenti. Aastane inflatsioon võib võrdlusbaasi muutuse tõttu alaneda märtsis.