Läänele kangelane, Venemaale hauakaevaja

"Kes hiljaks jääb, seda trahvib elu" - see Mihhail Gorbatšovi endise Ida-Saksamaa juhtidele öeldud lause käib ka ta enda kohta. Kui ta 1980. aastate lõpul reformidega alustas, oli selleks juba liiga hilja. Gorbatšovi algatatud reformid viisid vastu tema tahtmist Nõukogude Liidu lagunemiseni.

Gorbatšov kaotas karistuseks võimu, aga maailm ei olnud ka pärast tema lahkumist areenilt enam endine.

Saksamaal on Gorbatšov tänaseni ülipopulaarne. Kantsler Angela Merkel avas isiklikult Brandenburgi värava lähedal Gorbatšovi 80. sünnipäevale pühendatud fotonäituse. President Christian Wulff korraldas Gorbatšovi auks piduliku lõunasöögi. Merkel tänas näitust avades Gorbatšovi muu hulgas ka selle eest, et viimane põhjalikult ta elu muutis: endisest Ida-Saksa apoliitilisest füüsikust sai ühendatud Saksamaa esimene naiskantsler. Merkel ütles tunnustavalt, et Gorbatšov "pani ajaloos suure kivi veerema". Ka Gorbatšov ei hoidnud end komplimendiga tagasi: "Vaadake, millise imelise kantsleri ma sakslastele kinkisin!"

Gorbatšovi isikunäitust ei avatud läinud nädalal siiski mitte ainult Berliinis, vaid ka Moskvas. Ajakiri Der Spiegel märkis ära, et näituse "Perestroika" avamisele Moskvas kiviviske kaugusel Kremlist ei olnud tulnud ühtegi Kremli esindajat. Küll on aga kohal USA suursaadik Moskvas John Beyrle.

"Demokraatia on Venemaal võimalik". Gorbatšov ise, kes on oma 80. sünnipäevaga seoses välispressis antud intervjuusid kasutanud peamiselt Putini ja Medvedevi kritiseerimiseks, ütles Moskvas näitust avades: "Ma ei usu, et meie, venelased, oleme neetud elama diktatuuris ja et igaühes meis on Stalini ja Ivan Julma geen. Demokraatia on Venemaal võimalik." Gorbatšov tõdes samas, et tee, mille ta kunagi rajas ja mida mööda käis, kasvab jälle rohtu. Gorbatšov räägib välispressis manipuleeritud valimistest Venemaal, opositsioonivastastest repressioonidest ja Putini-Medvedevi "uskumatust ülbusest". "Meil on parlament, kohtud, president ja peaminister. Aga see ei ole enamat kui dekoratsioon ja demokraatia imitatsioon," ütles Gorbatšov eelmisel nädalal Moskvas ajakirjanikele. Putini partei Ühendatud Venemaa on tema sõnul "Nõukogude Liidu kommunistliku partei vilets koopia".

"Gorbatšov on mees, kes tegi, mida ta õigeks pidas. Tema südametunnistus on puhas. Venemaa oma mitte," resümeerib Spiegel.

Gorbatšovi sõnum Balti riikidele aastal 1990: "Te olete vabad. Aga elama peame ikka koos."

Gyorgy Dalos kirjeldab oma värskelt ilmunud biograafias "Gorbatšov. Inimene ja võim" Gorbatšovi suhtumist Balti riikide iseseisvuspüüdlustesse. Kui tulid esimesed KGB agentide saadetud teated Baltikumi vabanemissoovist, siis Gorbatšov neid ei uskunud. "Kui nad ülejäänud Liidust lahku löövad, siis nad hukkuvad," arvas Gorbatšov. Gorbatšovi puhul oli mängus nii enesepettus kui ka naiivsus, eelkõige aga tema puudulik tunnetus rahvusküsimuse suhtes. "Gorbatšov lähtus eeldusest, et Nõukogude Liit oli seaduslik ühendus, ning Balti riikide sellesse kuulumine legitiimne."

1990. aasta jaanuaris Leedut külastades tegi Gorbatšov ettepaneku koostööks ja majanduslikuks integratsiooniks. "Me kõik oleme üksteisest sõltuvad. Võtkem kas riigikaitse, kommunikatsioon, sadamad, mis meie hiiglaslikku maad maailmaga ühendavad," ütles ta.

Tol korral Leedust lahkudes oli Gorbatšovile lõpuks siiski selge, et kolme väikese vabariigiga tuleb tal hüvasti jätta.

Mihhail Gorbatšovi roll Nõukogude Liidu viimase liidrina pole kindlasti vaid üheselt hinnatav. Suures plaanis oli ta sündmuste pantvang, sest Nõukogude majanduse ja ühiskonna murenemine algasid enne tema võimuletulekut 1985. aasta kevadel. Asjaolu, et ta ei püüdnud teha katset Berliini müüri jõuga säilitamiseks, on teinud temast läänemaailmas kindlasti positiivse tegelase. Olgem ausad, ilma Poola ja teiste raudse eesriide taga olnud riikide vabanemiseta poleks järgnenud ka meie taasvabanemist. Samas hoidis ta viimase hetkeni kinni impeeriumi piiridest.

Olemuselt oli Gorbatšov demokraat, kuigi toonase Nõukogude Liidu mõistes. Mees, kes viis võimu tsentrist kohtadele, ehk siis võttis tünnilt vitsad pealt. Kuigi Gorbatšovi idee oli Nõukogude Liitu koos hoida, lagunes tünn laiali. Aga tema suur teene oli, et see toimus ilma suurema verevalamiseta.

Autor: Katri Soe-Surén