Laos ja tootmises piirid paika

Kaks aastat tagasi tellis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus analüüsi, milles Inglismaa tootmiskonsultandid tegid kokkuvõtteid visiitidest Eesti tööstusettevõtetesse. Väliseksperdid külastasid 140 eri valdkonna ja suurusega tööstusettevõtet, millest kujunenud arvamuste ja ettepanekute põhjal koostatud analüüsi raportist võib lugeda, et sagedasemaid märkusi tehti firmades töökeskkonna ning selle korrahoiu kohta. Konsultandid märkisid, et Eesti firmad peaksid oluliselt parandama tööohutust ning tootmishooneid ja töötingimusi. Eraldi on raportis välja toodud, et väliskonsultandid soovitavalt rangelt pindade selget markeerimist.

Parendamisettepanekute ja mõtteviisiga on Eestis järjest enam kaasa mindud. Nii kinnitab ka Kalevi kommivabriku laokoordinaator Siim Sims, kelle sõnul on pärast kolmeaastast planeerimis- ja ettevalmistust nii ettevõtte tootmispinnad kui ka ladu saanud korraliku markeeringu.

Milleks seda aga vaja on, kui Sims isegi tunnistab, et protsess on firmadele küllaltki kulukas? "Igal pool mujal maailmas on laopindade ja tootmispindade markeerimise kohta olemas standardid, Eestis kahjuks neid ei ole," rääkis Sims. Seetõttu pole see ka ettevõtetele kohustuseks, kuid laokoordinaatori sõnul aitab see parandada tööprotsesse ning on eelkõige õige ja vajalik samm töökeskkonna ja tööohutuse paranemise suunas. "Me oleme rakendanud 5S-süsteemi ja 20 võtme programmi, ning töökeskkonna parendamine ja korrastamine on üks osa sellest," sõnas Sims.

Korraliku markeeringu korral juhindub töötaja ette seatud piirangutest. Põrandale kantud juhiste järgi teab töötaja, kuhu ja mida ladustada võib, millised on ohutud liikumisteed, millisele alale ja kuhu täpselt prügi sorteerida jne.

Simsi sõnul on ainult markeerimise standardite puudumise tõttu ladudes ja tootmistest, kus on pinnad märgistatud, töötajatel keeruline orienteeruda, kui nad on tööandjat vahetanud. "Võib juhtuda, et mõnes tehases tähistab üks värv üht ning teises kohas vastupidist, inimene peab kiiresti ümber õppima," selgitas ta. Viimase näite varal arvab Sims, et Eestis võiksid markeerimisstandardid olemas olla.

Pindade markeerimisteenust pakkuva OÜ Parkimisjoon juhatuse liige Oliver Licht võrdleb töökeskkonna markeerimist liiklusega. "On raske ette kujutada liiklemist linnaruumis teekattemärgistuseta. Eestis on suur hulk laohooneid, milles liikumine on vahest tihedamgi kui mõnel väiksemal sõiduteel," ütles Licht.

Tema sõnul pole ometi ka paljud Eesti logistika- ja laoettevõtted senini enda jaoks veel avastanud põranda markeerimise kõiki võimalusi ja kasutuskohti.

"Õnnelikud võivad olla need laojuhid, kelle ladudes säilib kord ja organiseeritus iseenesest. Tavaliselt läheb aga laohoone ilma ladustamis- ja liikumisreegliteta korrast ära - see aga hakkab vähem või rohkem segama igapäevatööd. Üks odavamaid ja tõhusamaid vahendeid liikumis- ja ladustamisreeglite kehtestamisel on põrandapinna markeerimine joontega. Laohoone põranda markeerimine parandab nii tööohutust kui ka ruumikasutust ja on laotöö korraldamiseks mitmel viisil hea abivahend," märkis Licht markeerimise vajadusi.

Väikeses laos pole markeerimine mõistlik. Licht lisas, et on ettevõtteid, kus markeerimine ei ole otstarbekas, sest lao koormus on sedavõrd väike, et kogu liikumine ja ladustamine toimub iseeneslikult õigesti. "Või siis peab ladu olema sedavõrd paindlik, et ühtseid reegleid on raske sisse viia. Laopõranda markeerimisel tuleb silmas pidada, et liiga keeruline markeering on töötajatele raskesti arusaadav ja sellest ei peeta sageli kinni," õpetas Licht.

Põranda markeerimiseks kasutatakse markeerimisteipe ja värve. Markeerimisteibid on mõeldud kasutamiseks madala koormuse ja sileda pinnaga ruumides, nad ei ole vastupidavad koormusele: kaubaaluste ülelohistamine ja tõstuki rattad võivad teibi kiiresti rikkuda. Teibi eelis on see, et teipi saab põrandalt vajadusel üles võtta. Värviga markeerimine sobib peaaegu kõikidele pindadele. Värvi eelised on ennekõike suurem füüsiline ja keemiline vastupidavus.