Advokaat: Valgevene võib varsti taas devalveerida

Valgevene valitsus on olnud suure surve all rubla devalveerida juba eelmisest aastast saadik. Samas toimusid ka presidendivalimised ning rahvale anti poliitiline lubadus mitte devalveerida raha üleöö. Valgevene keskpank võttis sellega seoses kasutusele mitmeid meetmeid impordi ja seeläbi väliskaubanduse defitsiidi vähendamiseks, näiteks piirates välisvaluuta ostu importijate ja teiste isikute poolt.

Sisuliselt pöördus Valgevene sellega tagasi 90ndate aastate algusesse, kus tekkisid mitmed erinevad valuutakursid: keskpanga kurss, pankadevaheline kurss ja musta turu kurss. Suures osas algas Valgevene rubla devalveerumine seega juba mitu kuud tagasi ja oli kohati isegi üle 100%. Kui 24. mail toimus ametlik 56% devalveerimine, lootis Valgevene keskpank näidata, et see protsent on õiglane. Samas viitavad mitmed märgid sellele, et turg ja avalikkus ei pea ka uut Valgevene rubla kurssi veel õiglaseks. Seega ei saa välistada uut ametlikku devalveerimist lähitulevikus. Devalveerimisest võidavad eelkõige Valgevene eksportijad ja ka välisinvestorid, kes seda Valgevenest teevad. Samuti on suurenenud surve Valgevene ettevõtete erastamiseks. Kui varem oli survestajaks peamiselt Rahvusvaheline Valuutafond, siis nüüd on selleks Venemaa, kes Valgevenele hiljuti finantsabi lubas. Venemaa arvatavasti dikteerib ka olulise osa Valgevene erastamiskavast, mis aga ei tähenda, et Euroopa Liidu investoritel võimalused senisest väiksemad oleksid.

Valgevene valitsus on avaldanud ka uue nimekirja erastatavatest ettevõtetest, kuid taoliste dokumentide roll on senini jäänud deklaratiivseks. Riigi rahapuudus võib aga erastamisveski suurema võimsusega tööle aidata. Suurematest riigiettevõtetest on räägitud tehingust eelkõige Belaruskali, Beltransgaz ja MAZ aktsiatega.