Hinnatõus otsib pääsu

"Mina arvasin, et hinnad tõusevad oluliselt rohkem," kommenteeris Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuht Enno Rebane. "Kui vaadata Äripäeva ehitusmaterjalitootjate edetabelit, on näha, et kolmandik ettevõtteid on kahjumis. Rasked otsused tehti ära 2009. aastal, mullu oldi valmis kitsasteks oludeks, aga ikka on kahjumid," lisas ta.

Rebase sõnul on hinnatõus vältimatu, kuna sisendid lähevad kallimaks ja kokkuhoidu pole enam võimalik millegi arvel saavutada. "Aga küllap takistab suuremat hinnatõusu siseturu väike nõudlus," nentis ta.

Siseturg tootjates optimismi ei sisenda. Reideni Plaat ASi toodangust jääb üle 90% siseturule. "Kahjuks on siseturg olnud suhteliselt passiivne ja olulist nõudluse kasvu pole olnud. Soojustuse teema on küll aktuaalne, ent materjalide müügimahtu andvad sektorid pole suutelised neid töid erinevatel põhjustel tegema. Näiteks on aktiivsetel korteriühistutel soojustustööd juba tehtud ja paljudel ei jätku tahtmist ega ka finantsilist võimekust tööde tegemiseks," rääkis ettevõtte müügijuht Aldo Unga.

Paroc on aastataguse prognoosiga suhteliselt hästi sammu pidanud ja meie keskmine hinnamuutus on kuskil 5% lähedal. Tooterühmade (ehituslikud soojustusmaterjalid, tehnilised isolatsioonimaterjalid ja Paroci paneelid) lõikes on hinnaerinevused väiksemad, ent tootegruppide hulgas on kõikumised suuremad.

Võrreldes mullusega on tänavu nõudlus ehituslike soojustusmaterjalide järele kasvanud tänu fassaadide ja katuste renoveerimisprojektidele. Ka üldehituslike soojustusmaterjalide, põhiliselt nn kergete villade osas, on nõudluse kasv märgatav - üle 20%.

Tehniliste isolatsioonimaterjalide puhul annab kasvule hoogu energeetikaobjektide renoveerimine, jõudsamat kasvu toodetest annavad võrkmatid ja torukoorikud.Paroci müügimahud, seda nii rahalises kui ka mahulises väljenduses, kasvasid esimesel poolaastal mullusega võrreldes ligi 35%.

Hinnad on vähesel määral ülespoole liikunud nii koduturul kui ka ekspordis. Tsemendi tarbimises on teisel poolaastal märgata mõningast elavnemist ja tänavu võib eeldada tsemendi kasutamise kasvu Eestis 3-5% võrreldes mullusega.

Meie killustiku müügimahud on samuti veidi kasvanud, ent see sõltub eeskätt suuremate teeprojektide asukohtadest. Praegu meie lähedal teid õnneks ehitatakse: Kunda linn, Haljala liiklussõlm, Viitna ümbersõit jt.

2012. aastal peab hindu kuigipalju kergitama, kuna on selgelt näha, et meie kõige tähtsamate sisendkulude hinnad tõusevad - elekter, süsi, põlevkivi, maavara, diislikütus.

Aasta algul hindade üleviimisel kroonidest eurodeks me hinda ei muutnud. Mais tõstsime hinda sõltuvalt toodetest 5-10% ning sel aastal pole enam plaanis hindu muuta. Müügimahud on võrreldes eelmise aasta I poolaastaga sel aastal kasvanud ligi 10 % ja see tuleneb eelkõige paksema soojustuskihi kasutamisest.

Meie toote hinda mõjutab enim tooraine hind, mida omakorda mõjutavad suurte turgude arengud. Kuna Euroopas ja Aasias on plastitooraine nõudlus kasvutrendis, siis hinnad kindlasti ei lange, vaid on pigem väikeses tõusus. Ka teiste sisendhindade (elekter, kütus jne) tõus sunnib tootjaid hinda muutma. Loodame, et toodete hinnatõus jääb 10% ringi, ning ehitajad-tellijad peaks sellega arvestama.

Tootjale on alati probleemiks, et tooraine hinnamuutus toimub lühemal perioodil kui edasimüüja võimalus turul hinda muuta.

Autor: Tea Taruste