Eksperiment: solvajat raske tabada

Peab pöörduma kommentaarikeskkonna haldaja poole"Anonüümsete kommentaaride puhul pole vahet, kas need käivad ajakirjaniku või mõne muu eluvaldkonna esindaja kohta," ütles Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar. Ta möönis, et mõnda isikut või organisatsiooni kritiseeriv ajakirjanik saab oma loole valulist tagasisidet. "Kui see jääb meediakriitika raamidesse, on see isegi tervitatav. Teisalt, kui hakkavad kõlama argumenteerimata väited ja isiklikud solvangud ja ähvardused, tuleb pöörduda kommentaariumikeskkonna haldaja poole ning vajadusel ka politseisse," soovitas ta.Eesti ajalehtede Liidu liikmed ehk suurem osa Eesti meediaväljaandeid on leppinud kokku, et nad ei väljasta IP-aadressi ilma kohtu või politsei nõudeta. Politseisse pöördumisest aga veebis rünnaku alla sattunul suurt abi ei ole.Politsei-ja piirivalveameti pressiesindaja Kaarel Kuusk ütles, et karistusseadustik näeb tõepoolest ette karistuse nii ähvardamise kui ka vaenu õhutamise eest, kuid need on kohaldatavad vaid siis, kui kuriteo koosseis on täidetud. “See saab kohaldamisele tulla ainult siis, kui ähvarduse sisu on tapmise, tervisekahjustuse tekitamise või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine ning kannatanul on alus karta ähvarduse täideviimist,” selgitas Kuusk.“Selge on samas ka see, et kõiki isikute õigusi ei saa kaitsta politsei kriminaalmenetluse kaudu. Kriminaalmenetlus on siiski isiku põhiõigusi oluliselt riivav menetlusliik. Kui probleemile on võimalik leida lahendus ilma kriminaalmenetluseta, tuleb eelistada seda viisi,” rääkis Kuusk.

Kust jookseb aga piir, kus loo allikas, avaliku elu tegelane või ajakirjanik võib tunda end solvatuna? Vandeadvokaat Ants Nõmperi hinnangul sellist piiri ei olegi. "Mitte keegi ei pea taluma vulgaarsusi. Tõsi, selliseid laste vulgaarsusi nagu "lollpea" peavad avaliku elu tegelased teatud juhtudel taluma, aga vaevalt, et sellistes sõnades ka keegi probleemi näeb," märkis ta.