Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kui suureks paisub EFSF?
"On naiivne arvata, nagu võiks teha lihtsa rehkenduse ja tulemuseks on ilus ümmargune number kaks triljonit," kommenteeris üks ELi allikatest agentuurile Reuters infot Saksamaa ja Prantsusmaa kokkuleppest võimendada EFSFi mahtu kas 1 või 2 triljonile eurole. Samas on EFSFi finantsvahendite võimendamine endiselt arutelude keskpunktis ning vastavasisulist otsust on oodata sel nädalavahetusel toimuvalt ELi Ülemkogult.
Eestile tähendaks 2 triljoni suurune fond ca 10 miljardi eurost potentsiaalset kohustust. Seega võiks Eesti väga eeskujuliku võlakoormaga riigist muutuda kiirelt suure võlakoormaga riigiks.
Võimsust on hädasti juurde vaja. Praegu on EFSFil võimalik garantiisid anda 780 miljardit eurot ja abilaene 440 miljardit eurot. Fondi võimendamise mehhanism võimaldaks EFSFi finantsjõudu oluliselt suurendada, mis on arvestades Prantsusmaa, Hispaania ja Itaalia kõikumalöönud usaldust finantsturgudel hädavajalik.
Kuuldused EFSFi võimendamisest on tekitanud küsimuse ka fondile riikide antud garantiide võimalikust suurendamisest. Eesti peaministri Andrus Ansipi pressiesindaja ütles Äripäevale, et see teema sel nädalavahetusel toimuval Ülemkogul ei tõstatu. Samuti ei tähenda võimendamine juba definitsioonist tulenevalt seda, et fondi omanikud ise peaksid mahu tõstmise tõttu laenamise või garantiide abil oma algset panust suurendama.
Praeguste plaanide kohaselt ei pandagi EFSFi võimendatavate garantiide mahtu paika, vaid selle üle otsustatakse igal üksikul juhul eraldi. Liikmesriikide üldine seisukoht on, et EFSF peab jääma paindlikuks, kindlustatav kaoprotsent hakkab sõltuma riigist, võlakirjade tähtajast ja aktuaalsest turuseisust.
EFSF võib muutuda kindlustajaks. Kuna nüüdseks on selge, et EFSFi esialgu plaanitud mahust ei piisa, on kavas suurt osa EFSFist kasutada nn osaliseks kaskokindlustuseks, mis garanteeriks riigivõlakirju ostnud investoritele 20 kuni 30 protsenti kaotustest. Sellega suureneb võlakirjade maht, mida euroriigid EFSFi garantiiga väljastada saavad. 100 miljardi euroga suudaks EFSF garanteerida 300-500 miljardi euro finantseerimise näiteks Hispaaniale või Itaaliale. EFSF vastutaks ainult 20 miljardi euro eest, ülejäänud risk jääks investorite kanda.
EFSFi võimendamisel on võetud eeskujuks USA rahandusministeeriumi ja keskpanga samme 2008. aasta finantskriisis. Nimelt käivitas keskpank 200 miljardi dollari suuruse laenuprogrammi, mida rahandusministeerium garanteeris vaid 20 miljardiga.
Autor: Katri Soe-Surén