Saksa pangad valmistuvad tsunami tulekuks

Siiski rõhutas Fröhlich, et keskmise suurusega firmadele krediidisulgu ette näha ei ole, sest laenude andmiseks on piisavalt mänguruumi. Küll aga hoiatas ta, et tulemas on määruste ja eeskirjade tsunami. Tõenäoliselt tõuseb laenutaotluste puhul ka näiteks omafinantseeringu protsent. "Meid ei oota ees lihtne tulevik. Kui poliitikutel ei õnnestu võlakriisi kontrolli alla saada, siis järgneb massiivne konsolideerimine. Me ei tea ka, kui palju riiki saame endale tulevikus veel lubada, millised on näiteks sotsiaalkindlustussüsteemid. Neil teemadel ei räägi Saksamaal veel ükski poliitik," rääkis Fröhlich.

Pangajuhtide pilgud ongi nüüd suunatud poliitikutele. Nagu ütles Fröhlich, vajavad turud selgust selles, mis peab Euroopast saama, kuhu suunas minnakse. Kas õnnestub Portugalil, Kreekal, Itaalial teha sama, millega tulid toime näiteks Eesti ja Iirimaa?

Parts on vastu suuremale bürokratiseerimisele. Eesti majandusminister Juhan Parts, kes tegi konverentsil tagasivaate arengutele ja kriisidele taasiseseisvunud Eestis, ütles Hamburgis, et maagilist rohtu võlakriisile pole. "Euro stabiilsuse nimel tuleb ränka tööd teha," kinnitas ta. Mis puudutab plaane suurendada tsentraliseerimist ja eraldi euro rahandusministri ameti sisseseadmist, siis on Parts veendunud, et see aktuaalset probleemi ei lahenda, liiatigi ei ole Brüsseli ametnikel rahva mandaati.

Parts usub, et säästuprogramm võib toimida ja et ka Kreeka võib sarnaselt Lätile jalule tõusta. Millesse Parts aga ei usu, on tsentraliseerimine ja reguleerimine: "Euroopa on tugev, kui meil on erinevad riigid. Ei tohi üle tsentraliseerida. Ei ole vaja eraldi rahandusministrit, kui on juba olemas vastav volinik. Kui Eesti toimetab õigesti ja järgib reegleid, siis miks on veel vaja kedagi eraldi Brüsselisse kontrollima panna," küsis ta Hamburgis Saksa pankuritele esinedes.

Autor: Katri Soe-Surén