Hilinenud pankrotiavaldus ja juhatuse liikme vastutus

Juhatuse liikme vastutus pankrotiavalduse hilinenud esitamise eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 28. oktoobri otsuses (nr 3-1-1-49-11) andnud kauaoodatud tõlgenduse pankrotiavalduse hilinenud esitamisele. Karistusseadustiku kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine kuritegu, mida karistatakse rahalise karistuse või vangistusega.

Kohustus. Kohus selgitas, et juhatuse liikmetel on pankrotiavalduse esitamise kohustus siis, kui osaühingu püsiv maksejõuetus on ilmne. Selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust võlgnik on mingil hetkel muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb anda terviklik hinnang tema varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile. Hinnangu andmisel tuleb lähtuda objektiivse ja asjatundliku kõrvalseisja seisukohast teabe põhjal, mis oli kättesaadav maksejõuetuse väidetava ilmnemise ajal. Nii ei tohi maksevõimet tagantjärele hinnates arvesse võtta muudatusi tooraine hinnas, mis küll mõjutasid võlgniku äriplaani realiseerumist, kuid mis hinnataval ajahetkel polnud mõistlikult ettenähtavad.

Riigikohus on seisukohal, et üldjuhul ei saa püsivat maksejõuetust hinnata üksnes mõne raamatupidamisliku näitajal alusel. Ainult sellest, et äriühingu netovara on negatiivne, ei saa automaatselt järeldada, et ta on pankrotiseisus. Pole välistatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu vaatamata sellele, et raamatupidamise andmetel vastab tema netovara seaduse nõuetele. Selline olukord võib tekkida juhul, kui raamatupidamine ei kajasta võlgniku vara väärtust adekvaatselt. Objektiivse maksejõuetuse kindlakstegemiseks tuleb hinnata kõiki võlgniku majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis.