Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul näitab statistika, et hooletu suitsetamine on Eestis umbes poolte tulesurmade põhjuseks. „Enam kõnekamat näidet ei ole võimalik tuua, et ilmestada kiiresti kustuvate sigarettide vajadust. Siseministeeriumi hinnangul peaks nende sigarettide kasutuselevõtt säästma aastas 10-15 inimese elu,“ lausus ta.

Samuti peaks vähenema põlengutes vigastatute arv ning tulekahjudes tekkiv varakahju, mis näiteks mullu oli pea 13,5 miljoni eurot. „Kiiresti kustuvate sigarettide kasutuselevõtuga on Eestis võimalik aastas ära hoida hinnanguliselt 500 põlengut,“ lisas Vaher.

Kiiresti kustuvatel sigarettidel on muudetud põlemisomadusi: sigareti paber on väiksema poorsusega ning spetsiaalsete takistusribadega, mis raskendavad paberi põlemist. Lisaks on sigareti sisemise põlemise vähendamiseks tubakas tihedamalt pakitud. Need omadused tagavad sigareti kustumise, kui seda ei tõmmata piisavalt tihedalt.

Tänavu novembri keskpaiga seisuga on Eestis tulekahjudes hukkunud 64 inimest, neist 25 hooletu suitsetamise tagajärjel. Kuuel juhul oli tulekahju alguse saanud salasigarettide suitsetamisest. Eelmisel aastal hukkus põlengutes 69 inimest, neist 34 juhul oli tegu hooletu suitsetamisega. 2009. aastal tules elu kaotanud 63 inimesest hukkus hooletu suitsetamise tõttu 43, 2008. aastal 89 inimest 39 ning 2007. aastal 132 inimesest 57.

Kiiresti kustuvad sigaretid on peale Euroopa Liidu riikide kasutusel ka Kanadas, Austraalias ja paljudes Ameerika Ühendriikide osariikides.