Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Välispartnerile sobib kinkida kodumaist toodangut

ASil Liviko on äripartnereid 40 riigis. Kontserni juhi Janek Kalvi sõnul on õige kingituse tegemisel oluline tunda saaja kultuuriruumi.

"Ma ei tea ühtviisi head ja sobivat kingitust nii hommiku- kui ka õhtumaalasele, rääkimata selle üleandmistraditsioonidest. Kui üldse on mingi reegel, siis ehk see, et alati sobib kinkida midagi Eestile iseloomulikku - oma päritolu ja kultuuri tutvustades näitame oma tõelist hinge," sõnas Kalvi.

Mis ühes riigis tabu, on teises norm. Kalvi märkis, et Bütsantsi kultuurile omane kingituse lopsakus võib näiteks Skandinaavia äripartnerile kohatu tunduda, sest tihtipeale kipub see põhjamaal ärikingitusena jagatavaid meeneid nii hinna kui ka väljapaistvuse poolest ületama. Selle reegli vastu eksimine võib ärisuhetele halvasti mõjuda.

"Hoopis omamoodi on kingituste tegemine Aasia kultuuriruumis, kus need kuuluvad pea iga kohtumise juurde. Seal hinnatakse kõrgelt isegi väikseid kingitusi. Tähelepanelikkust kingituse saaja suhtes näitab kingituse kunstipärane pakend ning kindlasti ka üleandmise viis," rääkis Kalvi ja lisas, et Aasias on väga kerge oma äripartnerit teadmatusest solvata.

"Väga oluline on arvestada kingisaajate hierarhilist järjekorda. Eurooplasena on Aasias alguses üsna raske meeles pidada, et mitte daamid, vaid kontserni peadirektor on see, kellele tuleb kink esimesena üle anda," märkis ta.

Kalvi sõnul hinnatakse Eesti kultuuriruumis kingituse omapära ja otsekohesust. "Viimane raamat, mille kodumaal üle andsin, oli Jüri Pino sulest pärinev "Teise päeva toidud". Saajale see meeldis," tõi ta näite.

Rahvusmotiividega kink ei lähe etiketiga vastuollu. Eesti Energia on välispartneritele eelistanud kinkida eestimaiseid ja ettevõtte tegevusalaga haakuvaid tooteid.

Eesti Energia reklaamijuhi Annika Lipstali sõnul on ettevõtte kingituste tegemisel alati arvestanud saaja kultuurilist tausta ning lähtunud etiketist.

"Tihti oleme oma välispartneritele kinkinud põlevkivinäidiseid," mainis Lipstal. "Pühade eel kingime peamiselt Eesti ettevõtete tooteid ja käsitööd, muu hulgas sooje käpikuid ja Eestit tutvustavaid raamatuid," selgitas ta.

Ettevõtte kingivalikus on omal kohal ka rahvuslikku motiivi kandvad esemed. Lipstali sõnul tutvustavad sellised tooted ettevõtte kodumaad kõige paremini ning on küllaltki turvalised, st ei lähe etiketireeglitega vastuollu.

Maiustuste kinkimine on alati kindel valik. Mööblitootja Viisnurk turundusjuhi Lauri Treimanni sõnul on samuti äärmiselt oluline tunda kingisaaja kultuurilist tausta.

"Kinkida võib paljusid asju, kuid valiku määrab eelkõige ikka see, kellele kingitust tehakse. Meie oleme oma partneritele viinud Eesti maiustusi, Eestis toodetud alkoholi, silmapaistvate eestlaste kohta kirjutatud raamatuid ja rahvusmotiividega meeneid. Tihti kasutame kingituse pakkimisel rahvusmotiividega kotte," rääkis Treimann Viisnurga tavadest.

Turundusjuhi arvates on alati sobilik kinkida Eesti maiustusi. "Häid šokolaadikomme vastu võttes on kingisaajal hea meel ning altminek välistatud," lisas ta.

Kingituse tegemisel ükskõik kas välispartnerile või parimale sõbrale peaks kinkija esmalt läbi mõtlema, kas ta ise tahaks sellist kingitust saada.

Etiketispetsialisti ja õppejõu Tiina Tšatšua sõnul tuleks ettevõtte tehtava kingituse puhul meeles pidada, et kingitus on ettevõtte nägu ning meenutab saajale ettevõtet veel aastaid, seda muidugi juhul, kui kingitus on seda väärt.

"Paljudel on kontoris suur hulk sulepäid, kohvikruuse, nahkkaantega märkmikke, vaase ja tarbetuid topse, mis on lillede paigutamiseks liiga väikesed, aga kirjutusvahendite jaoks liiga suured," kirjeldas etiketispetsialist tüüpilisi firmakingitusi.

Kingitus võiks olla ettevõtte nägu. Tiina Tšatšua sõnul on hea kingitus hoopis midagi sellist, mis haakub ettevõtte tegevusega.

Eelistada võiks eestimaist. Kindlasti peaks kingitusel olema firma logo ning kena oleks, kui kingitust saaks paigutada büroosse nii, et see jääks nähtavale kohale. Veelgi parem on, kui seda saab kasutada.

Samas tuleks välispartneritele kinke tehes pidada alati silmas nende kultuurilist tausta ja traditsioone.

"Head kingitused on näiteks maalid, graafilised lehed, teatmeteosed, kroonikad, seinakellad, kvaliteetsed kohviserviisid või muu seesugune. Samas ei tohiks kingitus kingisaajas tänuvõla tunnet tekitada. Seega, kingitus olgu kvaliteetne ja korrektne, kuid mitte liialt hinnaline," kirjeldas Tšatšua esemeid, mida firmal on sobilik kinkida.

Etiketispetsialisti sõnul tasub kinkijal pidada ka kingiraamatut. "See aitab vältida piinliku olukorda, et kingite sama eset kaks korda," lisas ta.

Kingi üleandmine on tähtis toiming. Sama oluline kui õige kingituse valimine, on selle üleandmine.

"Kui üritus toimub ettevõttes, siis antakse kingitus koos lillede ja heade soovidega üle kohapeal. Kui üritus toimub kuskil mujal, saadetakse kingitus käskjalaga aegsasti ära. Kindlasti tuleks kingitus ja lilled varustada kaardiga, mis on kinnitatud kingituse külge ning kus peal on õnnitleja nimi," lausus Tšatšua ja lisas, et kingituse eest tänamine on samuti kaunis komme, mis kehtib ka tänapäeval.