Majanduse aastakasv on tänavu kolmes kvartalis olnud stabiilselt kõrge, teatab statistikaamet. Tänavu I kvartalis kasvas SKP eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,5% ja II kvartalis 8,4%.

Eelmise kvartaliga võrreldes kasvas III kvartalis sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 1,2%. III kvartalis oli SKP jooksevhindades 4,12 miljardit eurot.

Jätkuvalt panustas SKP kasvu kõige enam töötlev tööstus. III kvartalis selle tegevusala lisandväärtuse kasv siiski aeglustus ning panus SKP kasvu vähenes. Kõige rohkem mõjutas töötlevat tööstust arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise tegevusala lisandväärtuse kasvu järsk aeglustumine.

Koos töötleva tööstuse panuse vähenemisega on SKP kasv mitmete teiste tegevusalade mõju suurenemise tõttu muutunud laiapõhjalisemaks. SKP kasvu panustasid rohkem veel ehituse ning info ja side tegevusala. Samuti oli oluline mõju käibemaksu ja aktsiisimaksu laekumise kasvul.

Majanduskasvu pidurdas kinnisvaraalase tegevuse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse lisandväärtuse vähenemine.

III kvartalis ekspordi kiire kasv aeglustus, kuid oli jätkuvalt kiire. Kaupade ja teenuste eksport kasvas hinnamõjusid arvestades 24%, sealhulgas kaupade väljavedu 32%. Kaupade ja teenuste import kasvas 31%, sealhulgas kaupade sissevedu 30%. Enim mõjutas Eesti väliskaubandust arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete kiire sisse- ja väljaveo kasv. Kaupade eksporti toetas olulisel määral veel muude masinate ja seadmete väljavedu, importi aga puidu ja puittoodete sissevedu. Netoekspordi osatähtsus SKP-st oli 7%.

Sisemajanduse nõudlus kasvas 15%. Sisemajanduse nõudluse kasvu mõjutasid enim kiiresti kasvanud investeeringud ja varud. Investeeringud kasvasid 34% peamiselt ettevõtete investeeringute toel masinatesse ja seadmetesse. Varud suurenesid peamiselt ettevõtete valmistoodangu, kaupade ja tooraine varude suurenemise tõttu. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 5%, mõjutatuna enim kulutuste suurenemisest toitlustamisele ja majutusele, sideteenustele, transpordile ning tervishoiule. Vaatamata sisemajanduse nõudluse kiirele kasvule olid lõpptarbimiskulutused ja kapitali kogumahutus kokku SKP-st väiksemad.