Tarbimise järsku kukkumist pole näha

“Arvestades väliskeskkonnas toimuvat, on praegu mõistlik suurem ettevaatus, kuid samas pole Eesti majanduses põhjusi, miks peaksid tarbijad rohkem kokku hoidma,” märkis Nordea pank värskes majandusprognoosis.

Panga hinnangul lükkavad tarbijad ebakindluse kasvades küll suuremaid oste edasi, kuid esmatarbekaupade ostmise vähenemiseks peaks majanduse seis märgatavalt halvenema.

Kukkumiseks pole põhjust. Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm rääkis eile prognoosi esitlusel, et praegu pole otsest põhjust, miks tarbimine peaks tulevikus ära kukkuma. Seda juhul, kui Euroopas ei lähe käiku kõige hullem stsenaarium ja mõni suur riik ei pankrotistu. “Praegu on tarbimine Eestis 2006. aasta tasemel ja inimesed on sääste kogunud. Sama tendentsi on näha ka Skandinaavias, näiteks pole Rootsis säästud kunagi nii suured olnud,” põhjendas Palm.

Selleks et tarbimine Eestis väga järsult kahaneks, peaksid tema sõnul oluliselt vähenema ekspordimaht, kasvama töötus ja seetõttu langema palgad. “Praegu on tarbimine vastavuses sissetulekutega. Lisaks on erasektor suurendanud sääste ning optimeerinud varusid, mistõttu pole vajadust üle reageerida,” kommenteeris Palm.  Küll aga piirab tarbijate ostujõudu suur tööpuudus ning Euroopa keskmisest kiirem hinnakasv.

Tarbijate kindlustunne on alates suvest küll pidevalt vähenenud, kuid püsib ajaloolisel keskmisel tasemel. Eurovõlakriisi potentsiaalsed riskid Eesti tarbijate hinnangutes veel ei peegeldu. Naaberriikides Soomes ja Rootsis on tarbijate kindlustunne võrreldes Eestiga rohkem nõrgenenud, selle edasine alanemine oleks Nordea hinnangul Eestile ohu märk.

Eestis on tarbijakindluse kahanemist panga hinnangul tagasi hoidnud tugev majanduskasv ning olukorra oodatust kiirem paranemine tööturul. Majanduse väljavaate nõrgenemisest hoolimata loodab Nordea siiski tööhõive kasvu jätkumist, kuid seda varem oodatust aeglasemas tempos. Lisaks toetavad tarbimist taastunud palgakasv ja eraisikute kasvavad säästud.

Kasv aeglustub, aga ei pöördu. Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma sõnul kinnitab tarbija kindlustunde vähenemist ka uuring. See näitab, et tarbimise kasv tuleval aastal enam nii jõuline pole. “Sel aastal võime ilmselt loota 5protsendilisele tarbimise reaalkasvule ja sama suurele kaubakäibe kasvule. Nii kaubakäibe kasv kui ka eratarbimise areng järgmisel aastal aeglustuvad, kuid ei vähene,” lausus Kuum.

Tarbimise kasvu vähenemist võib Kuuma hinnangul järeldada tarbijabaromeetri näitajast. Jaekäibe rahaline number kasvab prognoosi järgi tänavu ligi 9%, Kuuma sõnul on mõõdukas langus võimalik. “Ma ei usu, et peaksime 100% olema kinni tarbijabaromeetri näitajas, kuid peaksime seda võtma kui märki, et aeglustumine on võimalik,” sõnas teadur.

Detsembris pöörane kasv. Ülemiste Center OÜ juht Guido Pärnits tarbimise kadu ei usu. “Ma arvan oma sisetunde järgi, et tarbimise kahanemist oodata pole. Kui Ülemiste keskuses oli sel aastal käibe kasv keskmiselt 10%, siis järgmisel aastal tuleb 5% ringis,” ennustas  ta.

Pärnitsa hinnangul ei mõjuta ka kõige hullemad tulevikustsenaariumid Eestit nii hullusti. Tema sõnul on küll tehtud prognoose, mis inimeste tarbimiskindlust vähendavad, aga detsembris on näha olulisemalt suuremat ostmist kui mullu samal ajal. “Kui mingil hetkel oli tõesti tunne, et kõik, mis elementaarsest üle jäi, pandi pangakontole, siis vähemalt detsembris tundub, et inimesed on julgemaks läinud.”

Kuigi detsember pole veel poole peal, tõotab käibe kasv Pärnitsa hinnangul tulla isegi üle 30%. Tarbimise ja külastuste kasv on olnud ootamatult pöörane.

 

Nordea näeb Euroopat  miinuses

Euroalale ootab Nordea pank 2012. aasta kokkuvõttes -0,2%-list majanduslangust, millele järgneb tagasihoidlik kasv. Seega pikaajalist ning sügavat surutist Nordea baasstsenaarium Euroopa majanduses ei eelda.Eesti majanduskasvu toetab panga peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul meie peamiste kaubanduspartnerite euroala keskmisest tugevam kasv, Eesti ekspordi turuosa kasv Euroopa turul ning sissetulekutega samas tempos kasvav sisenõudlus.Tänavu kasvab Nordea värske prognoosi kohaselt Eesti majandus 8,2%, 2013. aastal 4,2%.