Juhanid - hingelt aednikud

Selleks on ettevõttel Räpinas olemas suisa oma meristeem- ehk mikropaljunduslabor, mis paljundab aastas ligi miljon taime. Küsimusele, kas Juhani puukoolil on ka mõni omanimeline taimesort aretatud, vastab Tiit Juhani eitavalt. "Me ei ole teadusasutus," selgitab ta. "Küll aga oleme turule toonud mitmeid taimi, mis sordina pole registreeritud."

Näiteks "Vanaema Pirn", mis kasvab Tiit Juhani vanaema aias Tartus. Pirnipuu on üle elanud 1940. aastate käredad pakased ja kasvab hästi meie kliimas. "Või punane hobukastan "Russalka"," toob Tiit Juhani järgmise näite. "Tegu on Tallinnas Russalka monumendi kõrvale enne sõda istutatud puuga, mis samuti on meie kliimaga hästi kohanenud. Meie oleme sellelt puult võtnud pookeoksa ja turustame punase hobukastani "Russalka" istikuid."

Tiit Juhani on aiandusega kokku puutunud lapsepõlvest peale. Tema isa Juhan Juhani oli nõukogude ajal üks väheseid, kes tegeles roosisortide pookimisega. Pere kasvuhoonetes kasvatati lisaks roosiistikutele ka tulbisibulaid. "Olen koos vanema venna Toomasega lapsepõlves kogu aeg aianduse rütmis elanud ja tegutsenud," meenutab Tiit Juhani. "Tööd kodukasvuhoonetes oli omal ajal palju, aga see eest oli ka taskuraha meil alati olemas. Oma lastele ma sellist töökasvatust, nagu meie saime, peale ei suru, aga taskuraha käivad lapsed hooajal Plantexis teenimas küll."

Kui EPA tollasel metsandustudengil Tiit Juhanil õnnestus 1989. aastal pääseda Inglismaa kuninglikku aianduskooli aastaks õppima, oli teadmine, et temast saab aednik, täiesti kindel. Ja kui ta paar aastat hiljem käis USAs ühes puukoolis praktikal, oli selge ka siht - tuleb asutada oma puukool. Selle tegi ta teoks koos venna Toomasega, kui asutasid ASi Plantex. Alates 2008. aasta maist on Tiit Juhani aiandusfirma ainuomanik. "Igaüks jäägu oma liistude juurde," põhjendab Tiit Juhani, miks tema jätkas Plantexiga ja vend Toomas keskendus Maagi kontserni arendamisele.

Tiit Juhani sõnul on aiandusäri hooajaline ja see teeb ettevõtmise üpris keeruliseks. "Kolmveerand käibest tuleb kahe kuu jooksul ehk aprilli keskpaigast kuni juuni keskpaigani," kinnitab ta. "Ülejäänud kümme kuud valmistume selleks kaheks kuuks."

Et sellel ettevalmistusperioodil lisategevust rohkem oleks, on Plantex tasapisi sisenemas jõulukuuskede turule oma istanduse kuuskedega. Kui seni müüsid Plantexi kauplused peamiselt Eesti ühe suurema jõulukuuse kasvataja OÜ Kuivaleski Talu toodangut, siis tänavu pakutakse ka oma kuuski. Tegu on kolm aastat istanduses kasvanud umbes ühemeetriste väikeste kuuskedega. Plantexi kuuseistanduses on sirgumas kokku umbes 30 000 jõulupuud.

"Alustasime omal ajal rooside ja suvililledega ehk kaubaga, mis annab kiiret käivet," seletab Tiit Juhani. "Nüüd saame tegeleda taimedega, mis annavad pikaajalist tulu. Kui me oleks kohe alustanud jõulukuuskede kasvatamisega, oleksime esimesed viis-kuus aastat pidanud piltlikult öeldes näppu imema. Kuuseäri on meie jaoks hooajaline nišiäri, aga me tahame pakkuda vaid väga kvaliteetset istandusekuuske."

Kuivaleski kuusetalu omanik Peeter Rivis ei osanud öelda, kui suurt konkurentsi Plantex tulevikus pakkuma hakkab. "Ma ei tea, kui palju neil kuuski tulemas on," ütleb Rivis ja lisab, et nemad müüvad aastas 12 000 jõulukuuske, millest pool läheb eksporti Lätti ja Soome. "Samas on Plantex olnud meile väga hea partner, nad on aastaid müünud meie kuuski oma kauplustes."

Jõulupuude vahendamise ja importimisega tegeleva OÜ Artiston projektijuhi Risto Sirgmetsa kinnitusel toovad nad suuremaid, üle 2,5 meetriseid kuuski Belgiast, sest Eestis pole kõrgeid kuuski saada. "Me ostaksime hea meelega pikemaid kuuski Eestist, kui keegi kasvataks selliseid puid," räägib Sirgmets. "Kahjuks ei saa me selliseid kuuski Eestist ja seetõttu oleme sunnitud neid sisse tooma."

Miks meie enda kuusekasvatajad kõrgemaid puid ei kasvata, selle taga on Sirgmetsa sõnul ilmselt ökonoomika. "Oluline on, kui kaua sa oma maaressurssi puude all kinni hoiad - et kas kasvatad neid 6-7 aastat või 10-11 aastat," seletab Sirgmets. Pikemaid jõulupuid ostavad peamiselt asutused, aga üksjagu palju ka eramuomanikud.