Euroopa liidrid hoiatavad raskuste eest alanud aastal

Rootsi ei jää tormist räsimata. Ajalehes Svenska Dagbladet eelmisele aastale tagasivaate teinud Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt nimetas alanud aasta Rootsi suurimaks väljakutseks vastutustundliku majanduspoliitika jätkamist. “Jõudu vastu seista, kui kutsutakse üles kulutama teenimata miljardeid ning lubatakse kõigile kõike,” kirjutas Reinfeldt. “Oluline on hoida puhvreid, mis võimaldavad Rootsil vastu panna, kui ümberringi lõõtsub torm.” Reinfeldt möönis, et Rootsi on tänu riigi korras rahandusele paljude riikidega võrreldes paremas seisus, kuid probleemid Euroopas ei jäta mõjutamata ka Rootsi majandust. Majanduskasv aeglustub mulluselt 4,1%-lt tänavu 1,3%-le, töötus kasvab. Nii on Rootsi valitsusele alanud aastal kesksel kohal tööhõive kindlustamine – eelarves on ruumi majanduse ergutamiseks infrastruktuuriinvesteeringutega ning restoranide käibemaksu langetamiseks, mis peaks aitama hõivet hoida. “Kui kontroll majanduse üle käest lastakse, toob see kiiresti kaasa kõrgemad intressimäärad, vajaduse tõsta makse ning kärpida kulusid. Seda kogesime 1990. aastate kriisis. Seda kogeb praegu suurem osa Euroopast. See teeb majandusest poliitika tähtsaima teeema 2012. aastal,” märkis Reinfeldt.

Soome vajab häid sõpru. Soome president Tarja Halonen rõhutas uusaastakõnes nii Euroopa kui ka rahvusvahelise koostöö tähtsust. “Globaliseeruv maailm on muutnud meid üksteisest järjest sõltuvamaks. Ükski Euroopa riik ei ole nii suur, et see pikas perspektiivis majanduslikult üksi toime tuleks – rääkimata keskkonnaküsimusest, turvalisusest ja muudest laiematest teemadest,” ütles Halonen. “Nii pole vaja taga nutta läinud aegu, vaid õigem on püüda Euroopa koostöös tekkinud probleeme lahendada.” President väljendas muret solidaarsustunde vähenemise ja suurte tuluvahede kasvu üle, mis Haloneni sõnul pole “loodusseadus”, vaid kinni poliitilises tahtes. “Heaoluühiskonna toel suudame tagada inimeste võrdse kohtlemise ning kõigele lisaks hästi läbi lüüa ka rahvusvahelises konkurentsis.” Halonen kiitis häid suhteid naabritega – lisaks Põhjala riikide tihedale koostööle on Eesti liitumine Euroopa Liidu ja euroga kahte riiki veelgi lähendanud. Suhted Venemaaga on Haloneni sõnul muutunud mitmekesisemaks ja sügavamaks.

Läti pääses käenduse alt. Läti president Andris Berzinš ütles uusaastakõnes, et majanduskriis ja rahulolematuse kasv on loonud Lätis soodsa pinnase sisekonfliktideks ning hoiatas põhiseadusega eksperimenteerimise eest. “2011. aastal nägime eksperimenteerimist põhiseadusega, konstitutsiooniga. Seimi laialisaatmise otsus lõi juriidiliselt ja poliitiliselt ohtliku olukorra, mis siiski ei seadnud veel ohtu riiklust ning andis inimestele võimaluse otsustada. Ettepanek muuta vene keel teiseks riigikeeleks aga kätkeb juba seda ohtu,” ütles president. Läti valitsust kutsus Berzinš pingutama, et peatada inimeste väljaränne riigist. Läti peaminister Valdis Dombrovskis väljendas rahulolu tehtud tööga – vahetult jõulude eel sai läbi IMFi ja ELi abiprogramm ja range kärpekuur, millest inimesed on väsinud. Samas hoiatas peaminister, et taas kätte võidetud stabiilsus ja võimalus ise oma majanduse üle otsustada ei tähenda, et ohjad võib jälle lõdvaks lasta.